Anu loomalood: ämblike järglaste hooldus
Foto: Pixabay.com
Ämblike hooldamiskäitumise aluseks on instinktid. Mida tugevam on pesa, seda nõrgem on ema kaitseinstinkt. Neil juhtudel jäävad noored ema hoolitsuseta. On ka nn käguämblikke, kes jätavad oma kookoni teise ämbliku pessa, teiste hoolde.
Emased ämblikud kaitsevad oma kookoneid ja hoolitsevad nende eest. Võrku mittekuduvad liigid kannavad kookonit endaga kaasas. Tarantli emane soojendab kookonit, asetades selle urgu tungivate päikesekiirte kätte. Kui noored kooruvad, avab emane kookoni õmbluse ja aitab neil väljuda. Järglaste kaitsmise perioodil ema ei söö, kaotab märgatavalt kaalu ning tema tagakeha muutub kortsuliseks. Mõnel liigil sureb emane juba enne poegade koorumist.
Pärast poegade koorumist ema tavaliselt enam nende eest ei hoolitse. Kuid mõnede liikide puhul ronivad noored emale selga ja püsivad seal kuni järgmise kestumiseni või jäävad pesasse, kus ema neid vaenlaste eest kaitseb. Ema tunneb oma järglased ära kompimise teel – sama suurte teiste liikide noored tapetakse või aetakse minema. Ema toidab oma järglasi saakloomadega, mis on täidetud tema seedenõredega. Noored puudutavad ema oma esijalgadega seni, kuni ta asetab saagi nende ette.
Noortel ämblikel on õhuke kest, mis tugevneb kestumise käigus (kestuvad 1-3 korda). Enamik liike kestub esimest korda juba munas. Kui noored muutuvad aktiivsemaks, väljuvad nad kookonist, jäädes mõneks ajaks kokku, et seejärel alustada iseseisvat elu. Just sel ajal toimub noorte levimine õhus, kui nad tõusevad õhuvooludega võrguniidi otsas kõrgustesse ja kanduvad eemale. Eriti silmapaistvad on sügisesed masslennud steppides, kus võib vahel näha neid lendamas nagu vaipu. Ämblikud võivad õhuvooludes tõusta väga kõrgele ja levida suurtele kaugustele, isegi kuni 100 km.
Ämblike eluiga varieerub, kuid kõige pikem on see suurte liikide, näiteks Linnutapikute puhul 7–8 aastat. Üks California ämblik elas vangistuses isegi 20 aastat.
Anu Unt Keila Kaare kodust
KUULA: