Anu loomalood: delfiinide käitumine
Foto: Pixabay.com
Konfliktne käitumine
Teadlased on tähele pannud, et delfiinide koloonias on välja kujunenud teatud hierarhia. Kõige suurem täiskasvanud isane on kõige kõrgemal redelipulgal, domineerides teiste isaste, emaste, noorloomade ja poegade üle. Samamoodi domineerib ka kõige vanem ja suurem emane tavaliselt noorte ja poegade üle. Domineerivat looma on lihtne märgata, sest tema valitseb akvaariumi. Ta võib hüpata kõige kõrgemale, olla agressiivsem ja nautida teatud immuniteeti, kui küsimuse all on teiste kiusamine.
Ähvardus
Delfiinide üks tagasihoidlik ähvardus on läbitungiv pilk, mis tavaliselt sunnib alamat lahkuma. Kui juhtloom tahab võistlejat minema ajada, ujub ta lihtsalt tema poole ja sätib end tema kohale. Äärmuslikel juhtudel võivad teised delfiinid tülitekitajat basseini põhjas kinni hoida. Otsese agressiivsuse korral näitab juhtloom oma üleolekut, avades suu ja näidates hambaid või tõmmates selja kaardu ning langetades pea alla. Ta võib ka lõugu laksutada, vaenlasele peale söösta või lüüa saba ja koonuga. Äkilisus ja agressiivsus on teravas kontrastis delfiinide tavapäraselt rahuliku iseloomuga.
Alistumine
Alistumist näidates, hoidub ta edasistest rünnakutest, sulgeb suu, peites hambad, pöörab näo kõrvale ja pakub oma haavatavamat külge, justkui öeldes: „Sa võid rammida, aga ma ei hakka vastu.“ Hirmunud loom eemaldub domineeriva eest.
Võitlus
Delfiinid võitlevad toidu, ruumi ja isegi parema positsiooni pärast rühmas. Enamasti on ässitajaks noor isane, kellele domineeriv isane vastab hammustamise, rammimise või sabauime löögiga. Võitlusi esineb tavaliselt siis, kui noor isane läheneb emasele, keda domineerija juba saadab.
Seksuaalsus
Delfiinid on seksuaalselt aktiivsed aasta läbi ja ööpäevaringselt. Esineb ka homoseksuaalsust. Seksuaalsed žestid on delfiinide mängu lahutamatu osa ning neid kasutavad mõlemast soost loomad alates noorukieast kuni kõrge vanuseni. Siiski kestab sigimisperiood kevadest sügiseni. Sel ajal saadab isane emast ning emane annab talle vihjeid, ujudes tema ees külili. Et isase tähelepanu rohkem köita, toetab emane oma pea isase seljale või hõõrub end tema vastu. Nad ujuvad flirtivalt üksteise ümber, vahel ka kõht ülespidi. Mõnikord muutub kuramaaž tagaajamiseks, mille käigus partnerid keerutavad end kordamööda. Mänglev paar embab teineteist sageli, kasutades selleks oma keha eri osi. Kui aeg on küps, laseb emane isasel enda alla ujuda. Isane lükkab emast veepinna poole, pöörates oma kõhu ülespidi ning asetades alakülje emase vastu. Nii jäävad nende genitaalsed piirkonnad kohakuti. Peale paaritumist lähevad loomad lahku.
Anu Unt Keila Kaare kodust
KUULA: