Anu loomalood: Kanada kured
Kured liiguvad sarnasel kõnnakul nagu inimesedki, aga joostes hüppavad veidi igal sammul. Nad jooksevad selleks, et õhku tõusmiseks kiirust koguda, lehvitades tasakaalu hoidmiseks tiibu. Nad suunduvad kõrgustesse, mis rände ajal võib olla 0,5–1 km. Nad rändavad nii 500 km või enamgi, alles siis laskuvad puhkama. Kurgede tiibade siruulatus on kaks meetrit ja nad kasutavad lennates õhuvoolude energiat, liueldes õhusambalt õhusambale. Lennates on neil kael ette sirutatud ja jalad taga sirgu. Kui aga on väga külm, siis tõmbavad jalad ette, küljesulgede sisse.
Toitumine
Kured toituvad looduslikel, avatud rohumaadel ja põldudel. Nad söövad seemneid, marju, putukaid, konni, hiiri, madusid ja nokivad viljateri. Oma pika nokaga maad sonkides leiavad nad ka maa alt toitu – maitsvaid juuri ja ussikesi. Loomaaias toidetakse kurgesid teravilja ja valkude seguga. Juues lürbivad nad vee noka vahele ja tõstes noka üles, lasevad veel kurgust alla voolata.
Sulestik
Kured puhastavad sulgi ükshaaval, nokitsedes kõigepealt sule alust ja siis tõmbavad sule noka vahelt läbi. Nii haagivad nad kokku sulel olevad kidakesed, mis lennul häirivad. Et end rohkem ilmastikukindlamaks teha, määrivad nad end, kastes noka saba all oleva näärme juurde, mis eritab õli, ja määrivad seda igale poole, kuhu ulatuvad. Mõnikord võivad nad rasu asemel kanda sulgedele ka muda ja rohu segu. See tekitab heleda roostepruuni tooni. Üle kere puhastamise jaoks kümblevad kured vees, kükitades madalasse vette, hüpitades end seal üles ja alla.
Sulgimisajal, kui hoosuled ära kukuvad, hoiavad kured varju, peites end tihedasse taimestikku seni, kuni suudavad jälle lennata.
Rändamine ja ühine kaitse
Kured on ajast aega parvedes rännanud. Nad kasutavad samu rännuteid, mida nende esivanemad. Koos rännates hoiavad nad silma peal ohtudel ja sellel, kust leida toitu, peatudes toitumisaladel, mis juba tuttavad. Kaebliku kutsehüüde abil suhtlevad nad omavahel. Rännul puhates kogunevad nad ühiselt suurtesse parvedesse, olles tähelepanelikud iga heli suhtes. Nii on kiskjatel neid raskem rünnata.
Kured magavad ühel või kahel jalal seistes, nokk ette suunatult puhates rinnal või sulgede alla peidetuna. Kui keegi kurgedele läheneb, võtavad linnud sisse range valvelseisaku – ajades end sirgu, kael püsti, nokk sirgu, keha õieli. Hoiak levib üle kogu parve, koondades neid võitlema või põgenema.
Anu Unt Keila Kaare kodust
KUULA:
