Eve luuletus
Mu vana kool,
sa ära iial kätest lase rool,
rooli, rooli.
Ja vana jõgi,
alles on veel Su hool,
kui südamesse lastud nool
teeb haiget, aga elab siiski.
On külmad täna ilmad
ja aastad iial tagasi ei pöördu
kuid Sinu õnn, arm ja hool
veel kusagil meid ootab
teispool õnne ja valu
kus heliseb mu talu
ja vana pihlakas
mida tahaks veel proovida
ja neid Sullegi tuua
mu vana kool
ja tähti täis taevakaar veel
või vana koolitee
mu vana kool.
Sa ära unusta veel meid
me ootame Su ilu ja usinust
alati
me vana kool ja päevakeskus vana
kus oli hool…
Eve Toomist Keila Kaare kodust
KUULA:
