Lootus
Tuleb öö ja miljon varju,
sellega vist eal ei harju,
et oled tööl ja mõõk su vööl
nii kuldne, terav, kaunilt särab.
Las see katki murrab,
lõikab raske värava,
mille taga peidus vabadus, aarded ja võim.
Kõik see, mis rikkamaks meid teeb…
Seal kaugel üle mere
las vesi peseb puhtaks langenute vere.
Ka neid ootas kodus igatsusest haige pere,
laps, kes tahtis öelda isale tere.
Ema nuttis, ootas, palvetas ja palus.
See kõik nii ülekohtune ja valus.
Süda valutas ja karjus sees.
Jumal, miks sa seda kõike lubad?
Elu lõppes, elu algas.
Oli hirm ja pime öö.
Päike tõusis, loojus jälle.
Oli pime, oli valgus.
Kaugelt paistis aga uus algus –
koidutähe valgus.
Soovin kõigile ilusat saabuvat sügist!
Sille Tartu Laseri kodust
KUULA: