Luuletus Annikalt
ja igatsus mu elu kõiksus
lasen end ma tallata
võib tülpimus mind vallata
aja mõte pole see
kui endal nii ma haiget teen
lase looril langeda
et kuhugi saaks pageda.
Ma elan justkui kiirtee liinil
mõtteid aina ajju hiilib
tuleks edu elus tagada
et võiksin rahus magada
nii unistades möödub päev
silmi pisarais ma näen
ei olnu tagasi tule
ta hoopis tulevikus ära sureb.
Kus istud vaikne neiu sa
miks jälle nõnda unistad
kuid selleta ju elu puudub
ja mõte tihti surmal suundub
pööra mõtetes uus leht
siis saad kõigest üle ehk
ära otsi elu laita
usu ta sind üle aitab.
Annika Rendla Tartu Kalda kodust
KUULA:
