Maailma avastuse lugu
Surnuaiale pole mind veel vaja,
siin ilmas kavatsen elada veel kaua.
Ja noor olen ka veel ma,
elada on vaja ikka 90-ni välja.
Tahan maailma lõpus ära veel käia
ja seal paljusid meelepäraseid asju näha,
siis oleks vanaduses neid mälestusi järgi mõelda.
Tahan veel kaugele ära siit lennata.
Ja suures Hiinas ära käia,
pilusilmsetele veel kättpidi tere anda,
Ameerika presidenti oleks veel kätelda vaja,
Brasiiliat tahan veel noorena näha.
Sahhaara kõrbes kaamelitega tahaks kokku saada,
nendega läbi kõrbe oleks sõita vast hea,
külma vett siis ma kaasa varuks ka,
et tee peal siis seda vett tarbida.
Unistus on kosmoses ära veel käia,
maa ja taeva piiri tahan veel näha,
et seal siis maapinnale jalgu ette saaks näidata.
Ja taevas kuu peal ära käia on vaja,
siis kuult maapinda mälestuseks koju tuua.
Müüks siis kuutükid maapeal maha,
selle eest vist teeniks roppu raha.
Naljaga pooleks tahaks selle ma ära teha.
Siis oleks vanaduses veel häid aegu meenutada.
Veenusel tahan veel ära käia,
tundmatule planeedile on lennata vaja,
et see enda jaoks veel oleks avastamata.
Paneks sellele planeedile oma nime ka,
siis vist oleks üle maailma tuntud ma,
et paljud siis minu planeedile tahavad külla tulla.
Siis tahan sealt ülevalt kiiresti kodus olla,
et jällegi mõnusaid aegu pensioni eas meenutada.
Lehar Solman Tõrva Kodust
KUULA: