Merest ja laevadest
Selle suve esimene reis viis meid Tallinna.
Pole ammu pealinnas käinud. Tallinna lennujaamast möödudes hakkas siiani vaiksest bussist elevust kostma. Nojah, olime teinud pea tunnise uinaku.
Startisime Viljandist üheteistkümne ajal, et sõita esialgu Paidesse. Meie tänane päev tõotas tulla väga pikk, mistõttu tegime Paides väikese söögipeatuse. Hellitasime oma maitsemeeli kosutava ahjuprae ja rullkoogiga.
Esimene peatus: Tallinna vanalinna väravas. Tantsuõpetaja Paul Bobkov, kuulnud, et oleme Tallinnas, tuli meid tervitama. Taaskohtumise rõõmujoovastused vaibunud jagas Paul kõigile Kiisu kommi ja leppis kokku uue tantsutreeningu aja.
Paks Margareta, kuhu edasi suundusime, oli algselt Tallinna linnamüüri väliehitiste hulka kuulunud kaitsetorn. Praegu asub seal Eesti Meremuuseum. Tutvusime keskaegse laevavraki KOGE-ga, uhkete laevamudelite väljapaneku ja nii põnevate laevas kasutusel olnud asjadega, mille nimed meelde ei jäänud.
Karaokeboksis Laulsime kõik koos kõvahäälselt Marko Matvere ja Liisi Koiksoni esitatud laulu „Tuulevaiksel ööl“. Soolo ja kõrgemad noodid võttis Evelin, Urmas toetas laulmist oma selgehäälse bassiga.
Teha ja näha oli muuseumis palju. Marko ladus kokku puust laevamudeli ja Jaanus üritas konteinereid sadamas ümber paigutada. Kõlistasime laevakella ja kõmpisime trepist järjest kõrgemale kuni jõudsime torni katusele. Väga ilus vaade! Tallinna vanalinna katused ja vaade lahele tekitasid meeliülendava tunde. Tegime ohtralt pilte, ka ühispildi. Eriti usinad pildistajad olid Alar ja Mirje. Pärast on hea ühisel koosistumisel reisi meenutada. Muljetasime nähtust, tekkisid väikesed vaidlused ja arutelud. Kokkuvõttes tunnistati muuseum põnevaks.
Paks Margareta meremuuseum on erivajadusega inimesele ja tema saatjale tasuta! Muuseumi korruste vahel saab liikuda liftiga, mis annab võimaluse muuseumi külastada ka ratastoolis.
Viljandi Männimäe üksuse elanike muljed aitas kirja panna tegevusjuhendaja Tiina Jams
KUULA:
