Seda päeva ei unusta ma kunagi
Meie elaniku Egeliini jaoks oli 30. oktoober 2025 eriline – ta osales esimest korda suurel konverentsil Tallinnas. Ka meie meeskonnale oli see esimene nii suuremahuline väljasõit. See oli väärtuslik kogemus, mis toetas osalejate enesekindlust, iseseisvust ja enesetäiendust. Sõidul olid kaasas ja toeks tiimijuht Catherina Abolinš, eestkostja Katrin Hansing ning tugiisik Irina Bobrova. Nende panus oli kogu ettevõtmise õnnestumisel ülioluline. Viisime Egeliiniga läbi intervjuu.
Egeliin, räägi veidi endast.
”Mina olen Egeliin, 23 aastat vana ja elan juba kolm aastat Sillamäe kodus aadressil Tervise 17. Selle aja jooksul on mul olnud palju erinevaid hetki, nii raskemaid kui rõõmsamaid, kuid 30. oktoober 2025 oli minu jaoks tõesti eriline päev.”
Miks just see päev?
”Sest mul oli suur sõit, mida ma olin vist terve aeg oodanud. Ma peaaegu ei maganudki öösel, sest olin nii elevil! Hommikul tõusin vara, sõin hommikust, käisin duši all, pesin hambad ja sättisin end korda. Minu eestkostja tiimijuhi Catherinaga tegid mulle suure üllatuse – nad ostsid mulle uued riided. Ma ei osanud seda üldse oodata! Nad ütlesid, et läheme konverentsile, aga kuhu täpselt, seda ei rääkinud.”
Kuidas möödus sõit?
”Sõit oli pikk, aga väga meeldiv. Tee peal tegime ühe peatuse, rääkisime juttu ja kuulasime head muusikat. Tuju oli suurepärane.”
Kus konverents toimus ja mis seal tehti?
”Konverents toimus loomaaias. Kui me kohale jõudsime, olin ma väga rõõmus. Kohe anti mulle kingitus ning laudadel oli palju kohvi ja erinevaid puuvilju. Kui konverents algas, helistas mulle kohtunik ja teatas, et minu viibimist Sillamäe kinnises asutuses pikendatakse veel üheks aastaks. Muidugi oli see hetk korraks kurb, kuid ma võtsin end kokku ja ütlesin endale, et kõik on hästi. Seejärel keskendusin taas konverentsile.”
Mis jäi sulle kõige rohkem meelde?
”See oli väga lõbus ja huvitav päev! Ma kohtasin palju tuttavaid, kellega olin varem teistes kodudes koos elanud ning sain kokku ühe noormehega, kellega olin Facebookis tuttavaks saanud. Meid jagati gruppidesse ja tegime plakateid oma igapäevaelust. Rääkisime, kuidas meie päevad mööduvad ja mida me sooviksime veel lisada. Konverentsi nimi oli ”Minu tegus päev”. Ma tegin palju pilte sõprade ja Liina Lannoga. Pärast töö tegemist esitlesime kõik oma plakateid ja rääkisime oma päevast.
Kuidas sa end sel päeval tundsid?
”Ma tundsin end uhkelt ja rahulikult. See päev andis mulle enesekindlust ja rõõmu. Soovin südamest tänada oma juhendajat Catherinat, kes usub minusse ja toetab mind alati, isegi kui mu käitumine pole lihtne.”
Kuidas päev lõppes?
”Kui konverents lõppes, oli juba pime. Loomaaeda me ei läinud, sest sadas vihma ja ees ootas pikk sõit tagasi. Aga me leppisime kokku, et kevadel läheme kindlasti. Koju jõudes olin väga väsinud, kuid õnnelik. See päev oli tõesti sündmusterohke ja meeldejääv.”
Egeliin ja tegevusjuhendaja Jevgenia Aršavskaja, Sillamäe Tervise 17 kodust
KUULA: