Ume lugu: depressioonist, ausalt
Mul on nii suur depressioon, et mul on raske kirjutada depressioonist. Depressioon on kergem või raskem, raskemat nimetatakse ka kliiniliseks. Depressioon on ravitav või mitte; kui pole aitavaid sõpru kõrval, võib see haigus tervist laastada aastaid. Psühhoteraapia ja ravimid käivad tänapäeval käsikäes. Aga inimestel on eelarvamus psühhiaatria-kliiniku suhtes ja tihti pöördutakse abi otsima alles siis, kui kergem vorm on arenenud kliiniliseks.
Teistel on kaaslase depressiooni ära tunda siis, kui inimene ei jaksa enam tööl käia või teha oma igapäeva-toiminguid, ei tunne huvi ümbritseva või iseenda suhtes. Täiesti mõttetu on öelda haigele persoonile “Võta end kokku! Mine välja jalutama!” – sest aju on teinud pöörde, kus pea kõik kaotab mõtte, lisaks veel halb enesetunne ja kaasnev rõhumine peas.
Depressioonil võib olla pikk või lühike eellugu. Aastatepikku kuhjunud halvad suhted lähedastega, ebameeldiv õhkkond või ülepinge tööl, või hoopis järsku igavikku lahkunud sõber või elukaaslane. Tunnen 60-ringis tuttavaid naisi, kelle elukaaslase surmast on möödunud 5+/- aastat, ja nad ikka ei saa üle oma leinast, ei lähe eluga edasi ega lase südamesse uusi kaaslasi.
Minu puhul pole armastus nö isiklik ega ole seotud ainult ühe kindla inimesega, vaid rändab isikult isikule, olles mõlemapoolseks toeks, ja vältides abielu. Minu isiklik „deprekas“ hakkas 2007. aastal, mil mu elukaaslane Mati suri 63-aastaselt insulti. Läks paar kuud ja ma „läksin paari“ esimese mind vajava mehega, kes ilmselgelt tundis end sama üksiku ja hüljatuna. See, et ta oli kriminaalse taustaga, ei mänginud mingit rolli, sest janu armastuse järele vabandab välja kõik välised ja negatiivsed asjaolud. Naised hakkavad õigustama oma rolli „aitajana“ ja pätipoisid tunduvad huvitavad. Minule tõi see suhe depressiooni süvenemise ja närvivapustused, aga lähemad asjaolud jätan enda teada.
Mul on suur puudujääk abi osas, mul peaaegu pole lähedasi inimesi ja sobivad ravimid sain ma lõpuks välja nuruda oma psühhiaatrilt. Kasutasin üle aasta Abilify’d. Aga nende toime tõuseb alles mitme kuu jooksul ja järsult loobuda tabletiravist on ohtlik.
Ajakirjades on tihti öeldud, et „ärge jääge üksi“, „otsige abi“, aga ega eriti ei taheta endale kaeblevat tuttavat. Ja haigetel on endal tihti „plokk peal“, ei usuta abisse ja ei jaksata uskuda ja loota paremasse tulevikku.
Ume, Vääna-Viti Kodu
Sa ei ole oma murega üksi. Sind saavad aidata:
- Perearst
- Psühhiaater
- Emotsionaalse toe telefon 655 8088 (eesti keeles) ja 655 5688 (vene keeles) iga päev 19:00-07.00.
- Peaasi.ee
- Emotsionaalse toe telefon – 655 8088 (eesti keeles) ja 655 5688 (vene keeles) iga päev 19.00 – 07.00
KUULA LUGU: