Vääna-Viti sõprade külaskäik Nõvale
Hommikul panime ajama, et minna matkale. Sõitsime tund aega ja siis jõudsimegi Nõvale. Seal oli loodusmaja, kus olid raamatud, mis tegid häält – looduse häält. Kahjuks ei saanudki ma neid vaadata, sest meid oli palju. Lähen teinekord sinna uuesti raamatuid vaatama. Ka oli seal majas näitus. Seal olid loomatopised ja loomanahad. Nahad olid selle pärast, et loomi enam ei olnud.
Pärast läksime matkarajale. See oli niiske. Käisin mitu korda käntsu kui märgade juurikate taha komistasin. Aga küll ma pulmadeks terveks saan!
Giid rääkis meile madudest – rästikust ja nastikust. Nüüd tean, et rästik on mürgine, aga ta ei tule mulle kallale, kui ma just ta sabale ei astu. Olen ettevaatlik!
Tean nüüd, et kurjad putukad on ämblikud ja puugid. Puuk tuleb inimestele kallale ja poeb riiete vahele. Putukad kannavad haiguseid. Praegu, sügisel, puuke ei olnud.
Matka lõpus oli meil piknik. Sõime juustuvorstiga võileibu. Juustuvorstist olen ka ammu unistanud. Tee maitses ülihästi ja oli kuum. Aitas niiske ilma vastu.
Tegelikult oli põnev ja lähen koos sõpradega jälle rändama.
Erika jutu pani kirja tegevusjuhendaja Ülle Vääna-Viti Kodust
KUULA:
