Gerilja aktsioon: kuidas võõrutada inimesi kilekottidest?
Täna, 7. juunil toimus Rocca al Mare keskuse Prismas ainulaadne sotsiaalne aktsioon „Olen (eri)vajadustega“, kus ligi kahe tunni jooksul said inimesed valida kilekoti asemel tasuta taaskasutatud materjalist riidekoti.
Kilekotivastase gerilja aktsiooni ellukutsujaks on V2gi eestvedaja Auli Uiboupin, kes tegeleb tekstiilijääkide väärindamisega. Tema sõnul on aktsiooni eesmärk tekstiilijäätmete vähendamine ja erivajadusega inimeste töötamise toetamine. „See on minu viis näidata, et igaüks võib panustada muutustesse ning igaühe tarbimisvalikud mõjutavad meid ümbritsevat maailma,“ sõnas Uiboupin. Idee sündis tema enda kogemusest – Auli kolmeaastane tütar on raske kuulmislangusega ning see on teda pannud mõtlema erivajaduste ja nende mõjude üle. „Soovin, et minu tütar Vägi saaks elada täisväärtuslikku elu ning et ühiskond oleks toetavam ja mõistvam kõigi erivajadusega inimeste suhtes.“
Aktsiooni korraldajad loodavad, et kilekottide vastane aktsioon pani inimesed hetkekski mõtlema oma tarbimisharjumuste üle – kas on meie musklimälus alati plastikust koti haaramine, mis peale seda rändab enamasti kohe prügikasti või on võimalik leida ka keskkonnasõbralikum alternatiiv? Selleks tegi V2gi koostööd sihtasutusega Hea Hoog, mis pakub üle Eesti töövõimalusi psüühilise erivajadusega inimestele ning peab oma töös oluliseks keskkonnasõbralikku tegutsemist.
„Koostöös V2giga õmmeldi tekstiilmaterjalile uut elu andes SA Hea Hoog töökeskustes kokku 700 riidekotti, mille meistrid on just psüühilise erivajadusega inimesed,“ tutvustas projekti Hea Hoo juht Raili Viljas. „Selline projekt on meie inimestele väga oluline – ka erivajadusega inimesed soovivad muuta ümbritsevat maailma paremaks ning selleks omapoolset panust anda. Kahjuks jääb aga avatud tööturg neile tihti kättesaamatuks, kuid alternatiivi tööd teha leidub just Hea Hoog 13-s töökeskuses. Nii on meil lisaks tavatööle väga hea meel, kui saame kaasa aidata mõnes põnevas projektis.“
Miks kannavad kotid aga sõnumit „Olen (eri)vajadustega?
Sest olgem ausad, omad erivajadused on meil kõigil!
Taust
Eestis tekib igal aastal umbes 16 000 tonni tekstiilijäätmeid, see on keskmiselt 17 kilogrammi inimese kohta. Paraku kogutakse neist liigiti ainult 22%, et neid saaks korduvkasutada või ringlusse võtta. Ülejäänud jäätmed põletatakse, viiakse prügilatesse või saadetakse arengumaadesse, kus need reostavad kohalikku keskkonda ja mõjutavad majandust.
Kuigi tekstiil ei ole prügi ja seda on võimalik jäägi asemel ressursina näha lihtsa vaevaga, oleme hetkel seal, kus lihtsam on “ära visata” või see tekstiiliprobleem kõrvale lükata.
Ühiskondlikust kõrvale lükkamisest teavad nii mõndagi ka erivajadustega inimesed, kes ühiskonnas erinevatest võimalustest kõrvale jäetakse.
Eestis on ligikaudu 116 000 erivajadusega inimest, paljude haavatavus ei võimalda neil avatud tööturul töötamist.
Nende inimeste oskused ja panus jäävad sageli tähelepanuta, kuigi nende potentsiaal ja võimekus on märkimisväärsed.
