Vääna-Jõesuu koolimajas etendust vaatamas!
Kui kutsuti teatrit vaatama, meenusid mulle õpetlikud tükid, mida varasemalt näinud olin. Ja kui veel teada sain, et teatritüki „Alias“ autor on Andrus Kivirähk, soovisin tõesti seda vaatama minna.
Tegevusjuhendaja Clairi viis meid autoga kohale ja paigutas esimesse ritta. Näidend võis alata!
Teemaks oli rikka ja eduka ning tagasihoidliku klassiõe taaskohtumine 20 aastat pärast kooli lõpetamist. Neil polnud otsest vaenu teineteise suhtes. Dialoogi arenedes püüdis üks kooliõde teist mõista. Rikkam kaunitar isegi õhutas teist, nii-öelda „halli hiirekest“ suhtlema mehega, kes tollele silma oli jäänud. Kuid näidendi lõpupoole, pärast kohtumist selle mehega, oli stseen, kus nii-öelda „hiireke“ magas voodis ega hoolinud enam millestki. Külla tuli uuesti Julia, rikas blondiin, kes seekord põgenes paparatsode tähelepanu eest. Ilmselt oli tal küllalt elust rikka ja kuulsa mehe kaaslasena. Järsku selgus, et ta põhivajadus oli end muretult ja vabalt tunda, nautides lihtsa ja siira klassiõe seltskonda. Näidendi lõpus otsustasid mõlemad rõõmsalt „Aliast“ mängida.
Kokkuvõttes etendus meeldis, sest seltskond oli hea ja sai naerda. Aga ka seetõttu, et samastusin mõlema tegelaskujuga, kuna olen elu jooksul olnud nii “hall hiireke” kui ka edukas kaunitar.
Ume Kelam Vääna-Viti kodust
KUULA: