Avaleht

Kes me oleme?

Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse (Vao Keskus ja Vägeva Keskus) ülesanne on varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse ja rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumise korraldamine. Keskus korraldab varjupaigataotlejate majutamist ja muid toimetulekuvõimet toetavaid ja säilitavaid teenuseid isiku rahvusvahelise kaitse menetluse ajal.

AS Hoolekandeteenused osutab majutuskeskuse teenust Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel.

Keskuse eemärgid

• varjupaigataotlejatele vajalike teenuste ning abi osutamine
• muuta varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenust ja rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumise korraldamise teenust sujuvamaks ja sisukamaks.

Koostööpartnerid

• Politsei- ja piirivalveamet
• Sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadusministeerium
• Rahvusvaheline Migratsiooni Organisatsioon (kultuurilise orientatsiooni koolitus, vabatahtlike tagasipöördujate abistamine)
• Vabaühendused, kes tegelevad pagulastega (tõlkimine, tugiisikud, ühistegevused jms) – Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus, Inimõiguste Keskus jt

Majutuskeskus

Majutuskeskuse ruumides Vao külas on võimalik teenust osutada korraga kuni 70-le varjupaigataotlejale ja Vägeva külas 50-le varjupaigataotlejale.

Erandolukorras suudame 24 tunni jooksul teavitamisest alates tagada ka suurema hulga inimeste majutuse ning teenuse pakkumise AS-i Hoolekandeteenused erinevates kodudes, samuti transpordivahendid varjupaigataotlejate liikumiseks kodude vahel.

Statistika

Vao majutuskeskuses elab 1. novembri 2019 seisuga: 33 rahvusvahelise kaitse taotlejat ning 9 rahvusvahelise kaitse saanud inimest (kellest kvoodikaid 8). Vao majutab 10 riigi kodakondsusega inimesi: kõige rohkem on elanikke Venemaalt, Süüriast, Türgist ja Albaaniast. Keskuses elab hetkel 15 last ja 6 naist. Peresid elab keskuses 6.

Vägeva üksuses elab 1. novembri 2019 seisuga 23 inimest: 18 rahvusvahelise kaitse taotlejat  ning 5 rahvusvahelise kaitse saanud inimest. Vägeval elavad kuue riigi kodakondsusega inimesed Venemaalt, Nigeeriast, Ugandast, Türgist, Iraagist ja Ukrainast. Üksuses elab hetkel 8 last, 8 naist ja 7 meest. Peresid elab keskuses 5.

Majutuskeskuses pakutakse kolmel korral nädalas eesti keele õppimise võimalust ja praktika näitab, et koolitustel osalejad on võimelised juba peale 3-4 kuud eesti keeles suhtlema. Eeskujuks saabujatele on majutuskeskuses hetkel kuus inimest, kes nii räägivad kui kirjutavad eesti keeles.

Neljal korral kuus toimub keskustes “Kohanemiskohvik”. See on programm, mis annab mujalt saabunud isikutele erinevatest valdkondadest teadmisi: traditsioonid, kultuur, õppimine, kliima jne. Sügisel aktuaalsed „Kohanemiskohviku“  teemad on seotud sügisega: ilmastikule sobiv riietus, turvaline liikumine pimedal ajal, helkuri kandmine.

Oktoobris toimus perede külastus maanteemuuseumisse, sealsed töötajad olid valmistanud ette ringkäigu, kus näidati läbi aegade meie teedel liikunud transpordivahendeid ning erinevaid teid. Koos meisterdati helkureid ja soovijad said sõita hobusega.

Töötegevuste juhendaja abil antakse elanikele teadmisi Eestis toimivast tööturust ning sellest, kuidas leida sobivat tööd.