Avaleht

Kes me oleme?

Varjupaigataotlejate Majutuskeskuse (Vao Keskus ja Vägeva Keskus) ülesanne on varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse ja rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumise korraldamine. Keskus korraldab varjupaigataotlejate majutamist ja muid toimetulekuvõimet toetavaid ja säilitavaid teenuseid isiku rahvusvahelise kaitse menetluse ajal.

AS Hoolekandeteenused osutab majutuskeskuse teenust Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel.

Keskuse eemärgid

varjupaigataotlejatele vajalike teenuste ning abi osutamine
muuta varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenust ja rahvusvahelise kaitse saajate kohalikesse omavalitsustesse elama asumise korraldamise teenust sujuvamaks ja sisukamaks.

Koostööpartnerid

Politsei- ja piirivalveamet
Sise-, sotsiaal-, haridus- ja teadusministeerium
Rahvusvaheline Migratsiooni Organisatsioon (kultuurilise orientatsiooni koolitus, vabatahtlike tagasipöördujate abistamine)
Vabaühendused, kes tegelevad pagulastega (tõlkimine, tugiisikud, ühistegevused jms) – Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus, Inimõiguste Keskus jt

Majutuskeskus

Majutuskeskuse ruumides Vao külas on võimalik teenust osutada korraga kuni 70-le varjupaigataotlejale ja Vägeva külas 50-le varjupaigataotlejale.

Erandolukorras suudame 24 tunni jooksul teavitamisest alates tagada ka suurema hulga inimeste majutuse ning teenuse pakkumise AS-i Hoolekandeteenused erinevates kodudes, samuti transpordivahendid varjupaigataotlejate liikumiseks kodude vahel.

Statistika

Vao majutuskeskuses elab 1. detsembri 2019 seisuga: 27 rahvusvahelise kaitse taotlejat ning 12 rahvusvahelise kaitse saanud inimest (kellest kvoodikaid 8). Vao majutab 10 riigi kodakondsusega inimesi: kõige rohkem on elanikke Venemaalt, Süüriast, Türgist ja Albaaniast. Keskuses elab hetkel 14 last, 6 naist ja 19 meest. Peresid elab keskuses 5.

Vägeva üksuses elab 1. detsmbri 2019 seisuga 20 inimest: 15 rahvusvahelise kaitse taotlejat ning 5 rahvusvahelise kaitse saanud inimest. Vägeval elavad viie riigi kodakondsusega inimesed Venemaalt, Nigeeriast, Ugandast, Türgist ja Iraagist. Üksuses elab hetkel 6 last, 7 naist ja 7 meest. Peresid elab keskuses 4.

Majutuskeskuses pakutakse kolmel korral nädalas eesti keele õppimise võimalust ja praktika näitab, et koolitustel osalejad on võimelised juba peale 3-4 kuud eesti keeles suhtlema. Eeskujuks saabujatele on majutuskeskuses hetkel kuus inimest, kes nii räägivad kui kirjutavad eesti keeles.

Neljal korral kuus toimub keskustes “Kohanemiskohvik”. See on programm, mis annab mujalt saabunud isikutele erinevatest valdkondadest teadmisi: traditsioonid, kultuur, õppimine, kliima jne.

Novembris toimus külastus loodusmuuseumisse, sealsed giidid olid valmistanud ette ringkäigu, kus näidati läbi aegade meie looduses elanud ja elavaid loomi.

Töötegevuste juhendaja abil antakse elanikele teadmisi Eestis toimivast tööturust ning sellest, kuidas leida sobivat tööd.