Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Varjupaiga taotlemine

Varjupaiga taotlemine

Olulised mõisted
Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) või kohtu otsuse jõustumiseni.

Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud pagulasena, täiendava kaitse- või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba.

Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on PPA seetõttu andnud pagulase staatuse.

Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või – piirkonnast lahkuma või on sealt evakueeritud ning:

  • kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete reguleerimisalasse;
  • kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast;
  • keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks.
Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas:
  • surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise;
  • piinamise või ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise;
  • vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu.
Varjupaigataotluse esitamine
Varjupaigataotluse esitamiseks on kaks võimalust:
  1. Enne riiki sisenemist saab esitada varjupaigataotluse piirivalveametnikule ükskõik millises piiripunktis Eesti Vabariigi piiril. Seda võimalust tuleb kasutada juhul kui välismaalasel ei ole kehtivat viisat, reisidokumente ega Eesti elamisluba.
  2. Kui välismaalane on juba Eestis, siis tuleb varjupaiga taotlemise sooviga pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooni osakonna staatuse määratlemise büroo rahvusvahelise kaitse talitusse.
Esmased toimingud
Varjupaigataotluse esitamise järel viivad Politsei-ja Piirivalveameti ametnikud läbi esmased varjupaigamenetluse toimingud. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus § 15 loetleb järgmised esmased toimingud:
– vormikohase varjupaigataotluse vastuvõtmine;
– isiku ja asjade läbivaatus;
– asjade ja dokumentide hoiule võtmine;
– isiku tuvastamine;
– seletuste võtmine Eestisse, Eesti piirile saabumise ja varjupaigataotluse aluseks olevate asjaolude kohta;
– fotografeerimine ja sõrmejälgede võtmine;
– sõrmejäljeandmete edastamine Eurodaci andmebaasi;
– vajadusel tervisekontrolli korraldamine;
– vajadusel DNA proovide võtmine.
Vastutava riigi kindlaksmääramine
Enne varjupaigataotluse sisulist menetlust viiakse läbi vastutava liikmesriigi määratlemise menetlus. Vastutava liikmesriigi määratlemise menetluses lähtutakse EL Nõukogu 18. veebruari 2003 määrusest nr 343/2003 (nn Dublini määrus). Kui taotleja on enne Eestisse saabumist viibinud mõnes teises EL liikmesriigis või Islandil, Norras või Šveitsis või ta omab eelnimetatud riikide poolt väljastatud kehtivat elamisluba või viisat, siis saadetakse ta sinna tagasi ja menetlemise võtab üle sealne varjupaigamenetlusega tegelev ametiasutus. Kui taotleja ei ole viibinud eeltoodud riikides, tegeleb varjupaigataotluse menetlusega edasi üldjuhul PPA.
Sisuline menetlus
Kui varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutab Eesti, alustab PPA sisulist menetlust. Iga taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ja erapooletult. Otsuse tegemisel võetakse arvesse taotleja päritolumaa inimõiguste alast olukorda, taotleja selgitusi tagakiusamise kohta ja kõiki muid konkreetse taotlusega seonduvaid asjaolusid. Pärast taotluse esitamist kutsutakse varjupaigataotleja PPA-sse küsitlusele. Küsitluse eesmärgiks on anda taotlejale võimalus esitada suuliselt vahetu vestluse käigus omapoolseid fakte ning põhjendada, miks ta peaks Eesti riigilt kaitset saama, ning vastata täiendavatele küsimustele, mis menetlejal on tekkinud. PPA kasutab küsitlusel tõlki ning kannab kõik sellega kaasnevad kulutused, välja arvatud juhul, kui tõlgi valib taotleja.
Menetluse käigus tehakse järgmised toimingud:
1. otsitakse ja analüüsitakse teavet taotleja päritolumaa koha;
2. hinnatakse tõendeid ja korraldatakse ekspertiise, tehakse päringuid;
3. küsitletakse taotlejat päritoluriigist põgenemise motiivide kohta;
4. hinnatakse, kas taotleja on tulnud turvalisest riigist, kas ta saaks elada oma kodumaa
mõnes teises piirkonnas ning kas esineb asjaolusid kaitse andmisest keeldumiseks.
Varjupaigamenetlus ei ole avalik ning PPA hoiab menetluse käigus saadud informatsiooni rangelt konfidentsiaalsena. Vajadusel võib piiratud infot edasi anda vaid konkreetse menetlusega seotud ametiasutustele päringute tegemisel. Menetlusega seotud ametivõimudel on taotleja ning tema kodumaal olevate perekonnaliikmete turvalisuse tagamiseks keelatud
astuda ühendusse taotleja päritoluriigi ametivõimudega. Alaealiste taotlejate puhul lähtutakse alati lapse huvidest.
Sisuline menetlus lõppeb ühega järgmistest otsustest:
1. anda pagulasseisund;
2. anda täiendava kaitse seisund;
3. anda ajutise kaitse seisund;
4. keelduda rahvusvahelise kaitse andmisest või
5. lükata varjupaigataotlus tagasi.
Positiivse otsuse korral antakse pagulasele elamisluba kolmeks aastaks, isikutunnistus ning soovi korral pagulase reisidokument. Täiendava kaitse saajale antakse elamisluba üheks aastaks, isikutunnistus ning soovi korral välismaalase pass. Ajutise kaitse saaja saab üheaastase kehtivusajaga elamisloa, isikutunnistuse ja vajadusel ühekordse reisiloa.
Negatiivse otsuse korral ei anta taotlejale Eestis elamisluba rahvusvahelise kaitse alusel ning kui isikul puudub muu seaduslik alus Eestis viibimiseks, tehakse talle ettekirjutus Eestist
lahkumiseks.
Kaebuse esitamine
Kui taotlejale keeldutakse elamisluba andmast või juhul, kui Politsei- ja Piirivalveamet lükkab isiku taotluse tagasi, on taotlejal õigus pöörduda 10 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest  Tallinna Halduskohtusse. Halduskohtu otsuse saab edasi kaevata ringkonnakohtusse, mis on apellatsioonikohus ning ringkonnakohtu otsuse võib vaidlustada Riigikohtus, mis on kõige  kõrgema astme kohus Eestis. Kui taotleja kaebus rahuldatakse, tuleb PPA-l korrata menetlusprotsessi ning teha taotluse suhtes uus otsus.
Kaebamistähtajal ja kohtumenetluse ajal on taotlejal samad õigused ja kohustused kui varjupaigataotlejal.
Kasutatud materjalid
SA EESTI MIGRATSIOONIFOND „Eestis antavad kaitseseisundid“ (2009)
IOM http://iom.ee/avaldatud_materjalid/Kohtu%20roll%20varjupaigamenetluses.pdf (2013)
Politsei- ja Piirivalveamet

Tagasi Tagasi Tegusama elu kodude lehele

Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

Sinu sõnum on saadetud!