Rõõmu olümpia puudutas hingelindu
Jagan teiega ühe tervendusliku iseloomuga töötoa kogemust, mille pealkiri on „Rõõmu olümpia eri“ ja alapealkiri „Mitmes mõttes inglite aeg“. Sain sellest osa koos kahe Tartu Mõisavahe üksuse kliendiga ning see pani mind mõtlema, kas ikka teame, mis meie hoolealustele tegelikult rõõmu ja rahulolu valmistab ning kuidas nemad oma sisemaailmas elu näevad ja mõistavad.
Õpin selle aasta suvest erilist laadi (küll alles start-up versioonis) hingeravikoolis – Marya Angletorium Galaktilise Inimese Suhtlemiskoolis. Tänu sellele sain kutse osaleda Tartu Kutsehariduskeskuse praktikantide korraldatud õppepäeval. Erivajadustega inimeste keha-hing-vaim tervise toetuseks suunatud päeval osalesid lisaks kooli õppuritele ja praktikantidele ka Tartu Maarja Tugikeskuse kliendid.
Sihtgrupi kaasamine üritusele kandis ka erialast eesmärki. Õppisin oma erialatöös tundma uusi võtteid ja sain näha oma hoolealuseid ühises töötoas tegutsedes harjumuspärasest erineva nurga alt.
Inimhingede valguskett
Päev oli jagatud mitme erineva ande ja väljaõppega isiku vahel eri liiki töölõikudeks ja tegevuste vahetus toimus käest kätte antava valguse levitamise põhimõttel. Seda valgust sümboliseeris valge laterna sees tegijalt tegijale liikuv küünlatuli kui inimhingede valguskett, mis töötoa vältel pimeduse saabudes osalejates tundelisusena nähtavale tuli ning mis lahvatas ühel hetkel ka seinale kinnitatud puu joonisele ülivõimsa inimingli kujutisena.
Osalesime keha virgutamises joogide kombel, hinge loovas väljenduses eurütmiast kantud töö meetodil, kuulasime metsandusalase kõrgharidusega TKHK meespraktikandi huvitavat jutustust pärnapuust ja selle ravitoimest ning raamatukogu juhi lihtsa lasteraamatu Agnes de Lestrade ja Valeria Docampo “Suur sõnadevabrik” sügavasisulist juttu sellest, millise mõjuga on sõnad ja kas raha eest ostetud sõnad on seetõttu adressaadile kallimad kui need, mille edastaja taskud rahast ei kõlise. Sinna sekka mahtus ka hingelinnukeste voltimine ja ühislaul ning põgus paaristants lõõtspillimuusika saatel. Kaetud oli kerge snäkilaud ning vahepauside ajal saime soovijatega pilte teha.
Sõnatuks tegev kogemus
Töötoas osalemise kogemus oli nii võimas, et mul pole veel siiani sõnu kõige täpseks väljenduseks. Kogetu puudutas sügavalt ja tegi vaikseks ning väljapoole pole veel valmis tulema. Üritusel osalemine andis rohkem aimu ja teadmist, mida hingeravi puudutus sügavuti ühe inimese hingega teeb või mis seal toimuma hakkab. Selles laines olime me kõik veel hiljemgi. On ilus ja imeline, kui austame kõiki inimesi nii nagu nad on, kõigi oma eriliste vajadustega. Peale seda sündmust tundsin endas taas tekkimas sügavamat huvi oma töö vastu, kus tuleks topelt austusega klientidesse suhtuda ning mulle meenub ikka ja jälle, kui ausad ja vahetud on erivajadusega kliendid, kui ilusad on nende „hingelinnud“ – kogesin seda ühises teraapiaruumis, kus meie hinged tingimusteta armastusele avanesid.
Mida tundsid meie kliendid?
Virge: Mulle meeldis käsitööd teha nagu linnud ja natuke ei osanud, aga mind õpetati ja algul oli raske. Olen väga tänulik Lii ilusa kingituse eest üritusel osaleda. Mulle meeldis, kui pidime tähed ütlema, kes on E ja O, meeldis võimelda ehk jooga, padja peal kastanimassaaž ja soovi ütlemine. Ütlesin: „häid jõule ja head uut aastat“. Tantsisin poisiga ja mulle meeldis pilli mängimine. Meeldis puu seina peal ja käed südame peal. Meeldis ka raamatu ettelugemine.
Janek: Ta puhastas hinge ja mul võttis seest soojaks. Mulle meeldis, kui ta rääkis pärnapuust, tekkis palju küsimusi, mida sain ka küsida. Lugu jättis nagu mingi märgi maha, seda oli hea kuulata. Ma ei teadnud, mis mind ees ootab ja arvasin, et kuskil koolipingis pean istuma, aga hoopis vaipadel. Natuke olin ärevil, kui kuulsin, et padjale tuleb astuda, kuid jäin rahulikuks, kui Marya selgitas, et väike jalamassaaž. Kastanikott oli käes ja oli selline tunne, et virutaks kuhugi, aga pärast oli rahustav tunne. Meeldis väga pillimäng, et inimesed tulid tantsima ja seda oli huvitav vaadata.
Raamatu lugemisel tuli hästi erinevaid asju tekstist välja sellest tüdrukust ja tüdruk oli ka hästi lõbus ja rõõmus. Raamatu esitlus mulle meeldis, kus tuli välja, et raha ei ole tähtis, vaid armastus. Selle armastuse põhimõtte ütlesin täpselt ja nii, et see on selline tunne, et süda nagu plahvataks.
Hingelinnu tegemisel olin hästi rahulik ja koos Maryaga tuli lind nagu nipsti välja, pidime küünega neid jooni tõmbama, see oli minu jaoks hästi huvitav. Raske oli tähtede tegemise ülesandes see, kui tuli kätt ette viia ja tagasi tuua ja vahepeal peopesa vahetada, see oli suur keerutamine või käe väänamine.
Mulle meeldis puu, mis oli seina peal, aga sõnastasin seda nii, et kui palju vaadata, siis tiibadega mees olin ise seal üleval ja andis hästi rahustavat tunnet, väga ilus nagu liblikas, aga käed olid küljes. Kuulasin teist, aga olin nagu seal pildi üleval. Vaatasin seda pilti, hästi ilus oli, muusika ka ning meenus ülesse minek ja vahepeal madalale. Mul oli selline tunne, et tahtsin selle puu pildi kaasa võtta, et seal on ka minu haru sees.
Väga ilus laul oli ja tahtsin hirmsasti koos laulda. Igal ühel olid väga ilusad pilgud, kui nad laulsid. Mind üllatas kannel, mida ei ole kunagi enne käes hoidnud ja regilaul oli hea. Lõpulaul läks hästi hinge. Võiks ka teine kord minna. Minule meeldis ja aitäh, et kaasa võtsid! Andis palju mõtteid sisse. Tore oli erinevate inimestega vestelda. Tekkis mõte, et tulen koolist koju ja panen endale väikse laterna põlema. See üritus andis suure sõnumi.
Praktikapäeva lõpus esitasid hingeravikooli õppurid kena laulu, mis võttis kokku selle südamlikult sisutiheda päeva, mis möödus linnulennul, aga heliseb veel siiamaani hinges ning mõjus tõesti teraapiliselt klientidele kui ka meile endile. Täname tegijaid ja osalejaid! Kena hingelist jõuluime aega!
Lii Kristerson, Tartu Mõisavahe Kodu tegevusjuhendaja