Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

ANALÜÜS: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid

ANALÜÜS: vaimse tervise häired on üks suuremaid töövõime vähenemise põhjuseid

Sotsiaalministeeriumis koostatud värskest analüüsist selgub, et tööandjad, töötajad ja riik peaksid senisest enam panustama töötaja vaimse tervise hoidmisesse.

Töötajate vaimse tervise häired on Eestis teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

„Sageli peetakse psühhosotsiaalseid ohutegureid nii-öelda pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide kõrval töökeskkonnas maandamata. Maandamata stressorite tagajärjeks võivad olla aga konfliktid, motivatsiooni langus ja töölt puudumine, mis võib omakorda lõppeda töölt lahkumisega. See kõik mõjutab otseselt ettevõtte või organisatsiooni käekäiku ning inimese töö- ja eraelu,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik ja lisas: „töötajad puutuvad pidevalt kokku intellektuaalseid ja  psühholoogilisi väljakutseid esitavate olukordadega, mistõttu on psühholoogiline ja sotsiaalne töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid tööohutusega seotud teemasid.“

Eestis on enim levinud vaimse tervise riskideks töökeskkonnas probleemsed kliendid (69,9%), ajaline surve (49,2%), pikk või ebaregulaarne tööaeg (22,6%) ja hirm kaotada töö (26%). Peamised raskused psühhosotsiaalsete riskidega tegelemisel on soovimatus neist probleemidest avameelselt rääkida, töötajate ja juhtkonna vähene teadlikkus, oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine.

Üheks sagedasemaks töökeskkonnas tekkivaks vaimse tervise häireks on aga stress, mida  põhjustavad ülemäärane töökoormus ja töötempo, ebaselged ülesanded ja pidevad muutused, töö iseloom, töökeskkond ning suhted kolleegide ja juhtidega.

Analüüs toob välja ka mitmeid ettepanekuid, mida edaspidi ellu rakendada. Näiteks on oluline, et riik abistaks tööandjaid vaimse töökeskkonna hindamisel ning tõhustaks asjakohast järelevalvet ja nõustamist. Analüüsis on tööandjate abistamiseks koostatud ka näitlik töökeskkonna vaimsete riskide hindamine. Oluline on töötaja tervisekontrolli tõhustamine ja praktilise teabe ning koolituste võimaldamine nii töötajatele kui tööandjatele.

Analüüs on leitav siit.

Teemat arutatakse ka laupäeval, Arvamusfestivali Tuleviku töö alal.

Lisainfo Sotsiaalministeeriumist:
Riina Soobik
Meediasuhete nõunik
53400736


Tagasi

Sinu sõnum on saadetud!