Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Loome psüühilise erivajadusega inimestele võimalused tegusaks eluks kogukonnas

Anname Sulle turvalise elukeskkonna, toetava võrgustiku ja tegevustega sisustatud päevad, et saaksid olla rõõmus, õppida ja töötada, tunda ennast vajalikuna ning viia ellu oma unistusi.

TAI ekspert: enamik inimesi peaks liha söömist vähendama

TAI ekspert: enamik inimesi peaks liha söömist vähendama

Uuringud näitavad, et eestimaalased ei söö vastavalt toidusoovitustele. Seda rõõmustavam on teie ettevõtte eesmärk liikuda järk-järgult TAI toidupüramiidi poole.

Mida rohkem süüa?

Tavaliselt on toidulaual liiga vähe puu- ja köögivilju (sh kaunvilju), marju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid. Seevastu sööb enamik inimesi liiga palju liha (eriti lihatooteid), magustatud piimatooteid ning magusaid-soolaseid näkse. Igaüks võiks vaadata üle oma toidulaua ning püüda seda kohendada vastavalt soovitustele.

Köögivilju peaks sööma vähemalt 300 g, veelgi parem, kui 400-500 g päevas. Kaunvilju võiks süüa umbes kolmel päeval nädalas. Köögivilju saab süüa lõigatult, salatina või roogade koostises, võimalusi nende pakkumiseks on väga palju. Puuvilju-marju võiks süüa 200 g päevas. Need kõik on olulised kiudainete, vitamiinide ja mineraalainete allikad meie toidus ning aitavad ennetada erinevaid haigusi.

Kindlasti tasuks suurendada täisteraviljatoodete hulka toidus, et saada rohkem kiudaineid ja mineraalaineid. Igapäevaselt võiks süüa 3-5 viilu täistera-, rukki- või seemneleiba ning korraliku taldrikutäie putru.

Pähklite-seemnete kasutamine kipub olema soovitusest väiksem või kui neid süüakse, siis korraga kogu pakk. Õige oleks jagada nädala peale ära umbes 10 supilusikatäit seemeneid-pähkleid, puistates neid pudru, jogurti, salati või muu roa peale. Need on väga rikkad paljude vitamiinide ja mineraalainete poolest.

Kui palju süüa liha ja piimatooteid?

Ka kala kipub meie toidulaual olema liiga vähe, kuigi see on parim D-vitamiini ning asendamatu oomega-3-rasvhappe allikas. Kala võiks süüa kahel – kolmel korral nädalas, nii rasvasemaid kui lahjemaid liike. Kahjuks kipuvad inimesed kalale eelistama liha, süües seda teinekord isegi 4-5 korda soovituslikust enam. Ideaalne oleks, kui nädalane linnuliha kogus oleks 300-400 g, punase liha kogus 100 g ning lihatooteid söödaks nii vähe kui võimalik. Sellised kogused tagavad vajalike toitainete saamise.

Piimatooted on hea kaltsiumiallikas. Paraku eelistavad inimesed magustatud kohupiima-jogurtit, kuigi võiksid valida maitsestamata variandi ning lisada ise marju, pähkleid, seemneid ja vajadusel natuke mett. Ka ei pea piimatoodete kogused olema suured – päeva kohta 1-2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veidi kohupiima-kodujuustu või juustu.

Kõige vähem tasuks süüa magusaid-soolaseid näkse (kommid, küpsetised, magusad joogid), kuna need ei anna organismile vajalikke aineid.

Neid, kelle söömine juba soovitustele vastab, võib vaid kiita, kuid alati võib leida midagi, mida muuta veel paremaks. Alusta väikestest sammudest! Ja ära unusta liikumist – vähemalt 30 minutit iga päev, sealhulgas nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka või 75 minutit suure intensiivsusega tegevusi! Piisav liikumine ning normaalne söömine on oluline nii füüsilisele kui vaimsele tervisele, aga ka normaalkaalus püsimiseks.

Toitumisest loe juurde www.toitumine.ee ning analüüsi oma toitumist ja võrdle seda soovitustega tap.nutridata.ee lehel.

Tagli Pitsi, PhD, Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert


Tagasi

    Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

    Sinu sõnum on saadetud!