Sõit loojangus
Meie Tallinna retke eelviimane peatus oli Lennusadam. Tegelikult oli vaja aega sisustada, sest laev loojangusse väljus kell 19:00.
Lennusadama muuseum on erivajadusega inimesele ja saatjale tasuta. Vaatamata sellele, et oleme siin juba käinud, tõttasid kõik kiirel sammul ja suundusid otsejoones esialgu kohvikusse. Eks oli juba pikk päev selja taga ja täitsa vaja jalga puhata. Kohvi järgi isutas ka kõvasti.
Lennusadama näitusel ringi vaadates leidsime kohe üles tuttavad kahurid ja muidugi pildistuudio. Kõik tegid endast laeva, tanki või lennuki taustaga fotod. Paberlennuki voltimise ja lennutamise meistriks tunnistati Alar, kes lennutas oma paberlennuki läbi kolme rõnga. Alar on meil discgolfi taustaga ja tal on täpne käsi.
Lennusadama näitus üle vaadatud suundusime kolmanda kai juurde.
Algas merereis Norras ehitatud kruiseri Katharina pardal, et nautida merelt Tallinna linna panoraami. Laeval tervitas meid väga sümpaatne kapten, kes soovis ilusat merereisi.
Mööda liuglesid Patarei vangla, Linnahall, Vanasadam, Pirita. Aeglaselt möödusime kahest väga suurest kruiisilaevast. Nagu suured valged majad, imestas Urmas. Mirje tegi usinasti pilte. Alar hoidis nina päikese suunas. Kerge tuul sasis juustes, väga mõnus. Üksikud purjekad liuglesid taamal. Istusime kõik ülemisel laevatekil ja lihtsalt nautisime õhtut. Ilm oli suurepärane, tuult peaaegu polnud. Vesi sillerdas päikese käes.
Laev mahutab kuni 50 inimest, laeval on kaks päikesetekki, kolm WC-d ja muidugi puhvet. Laevale kohti broneerides saab tellida ka toitlustuse.
Meil hakkas jälle kohvi järgi isutama ja polegi midagi paremat kui keset ilusat merd juua üks tassike kuuma kohvi. Kelner serveeris varsti kõigile kohvi. Elena alustas kelneriga väikest vestlust ja teatas noormehele, et me tuleme siia kindlasti tagasi!
Sadamasse tagasi jõudsime üheksa paiku. Päike oli madalamale vajunud, aga säras endiselt üsna kõrgel, loojangu jaoks oli veel natuke vara.
Tagasitee koju algas hämaras. Bussis einestasime burgeritega. Elevus möödunud päevast oli nii suur, et mitte keegi ei jäänud magama, seetõttu nägid kõik ka suurt hunti, kes kiirelt üle tee silkas.
Minu tööpäev tegevusjuhendajana lõppes 00:02.
Kodu juba magas, köögilaual ootas kallite poolt toodud kast Eesti maasikatega. Uus päev oli alanud.
Viljandi Männimäe üksuse elanike muljed pani kirja tegevusjuhendaja Tiina Jams
KUULA:
