„Oleme tänulikud, et saame erivajadusega inimestele midagi pakkuda“
Lääne kogukonnatöö tegevusjuhendaja
Kultuuriministeerium kuulutas 2022. aasta raamatukogude teema-aastaks, mis keskendub raamatukogude tähendusele, väärtusele, mõjule ja muutuvale rollile kogukonnas ning ühiskonnas.
Kultuuriministeeriumi sõnul on raamatukogud liikumas info hoidjast nõustajaks, suunajaks ja harijaks. Raamatukogu on müstiline paik, sest keeruline on sealt väljuda midagi kaasa võtmata, olgu kaasavõetavaks siis väljaanded või loetust juba omandatud teadmised. Väiksema kogukonna raamatukogus võivad selleks olla ka kohalikud uudised või lihtsalt rõõm inimestega suhtlemisest.
Pärnu raamatukogu lugemisring
Regina Ester, Pärnu Keskraamatukogu koolituse peaspetsialist
Lugemisringi AS-i Hoolekandeteenused psüühilise erivajadusega täiskasvanud klientidele oleme Pärnu Keskraamatukogu poolt läbi viinud alates 2020. aasta sügisest. Kui mulle tutvustati mõtet, et midagi võiks raamatukogus psüühilise erivajadusega täiskasvanutele pakkuda ja kas ma võtaks selle enda kanda, siis ma pikalt ei mõelnud. Kohe oli minuga nõus liituma Pärnu Keskraamatukogu Saksa lugemissaali juhataja Ilme Miilimaa ja nii me kahekesi olemegi juba kolmandat õppeaastat koos selle ettevõtmisega seotud. Oleme ise väga tänulikud, et saame erivajadusega inimestele midagi pakkuda.
Omades õpetaja haridust ja eelnevat pedagoogilist pagasit, ei olnud tundide tegema hakkamine raske, eriti arvestades asjaolu, et olen alati tundnud soovi panustada erivajadustega inimeste heaks. Õnneks ei olnud erivajaduste teema mulle päris võõras (olin eripedagoogikat saanud ülikoolis, läbinud üksjagu vastavasisulisi täiendkoolitusi, magistrantuuri ajal õpetajapraktikat teinud lihtsustatud õppekava õpilastele) ning kõik see kokku andis kindlust väljakutse vastu võtta.
Vilumus tuleb ajaga
Alustades lugemisringiga, tuli ise välja mõelda vorm, mida ja kuidas teha. Keeruline oli alguses see, et polnud teada, milliste erivajaduse raskusastmetega on tegu, kuidas meid vastu võetakse, kas meid üldse kuulatakse, sest erinevad diagnoosid tingivad ka erinevaid reageerimisviise seoses võõraste inimestega. Tuli ka katsetada raamatute valikuga, et ei oleks liiga lihtne ega liiga raske. Kõik aga loksus üsna loomulikul teel kiiresti paika ja tänaseks oleme saavutanud mingi sisse töötatud vilumuse tundi organiseerida ja materjale komplekteerida.
Tänaseks võib öelda, et meid on väga hästi vastu võetud, osad käivad ringis algusest peale, samas liitub pidevalt uusi huvilisi. Olenevalt diagnoosist on inimeste julgus suhelda erinev. Seda toredam näha, et nii mõnigi väga häbelik ja kinnine klient, kes alguses ei julenud midagi isegi puudutada on hakanud ajapikku meid usaldama, vastab küsimustele ja julgeb ka raamatuid ise oma kätega katsuda ja vaadata.
Töö psüühilise erivajadusega inimestega on tööst lastega selles mõttes erinev, et dialoogi paljudega ei teki, enamus ei väljenda ka oma emotsioone, seega üldiselt ei saa aru, kas see, mida sa teed meeldib või mitte. Aga kui inimene on iga kord kohal ja uurib raamatuid suure tähelepanelikkusega, siis arvan, et see räägib iseenda eest. On tore, et oleme andnud julguse tulla suurde raamatukokku ja teadmise, et seal on turvaline olla, sinna võib alati tagasi minna. Päris paljudest meie klientidest on saanud nüüd raamatukogu usinad külastajad ja lugejad.
Igal kohtumisel oma teema
Kuidas meie tunnid välja näevad? Kord kuus käivad Pärnu kodude kliendid koos oma tegevusjuhendajatega Pärnu Keskraamatukogus kohal. Selleks puhuks valime iga kord mingi kindla teema, reeglina sellise, mis oleks kuidagi ajakohane, otsime selle kohta võimalikult laia spektri raamatuid nii lasteosakonnast kui teabekirjanduse osakonnast. Neist valime välja raamatud piltide näitamiseks ja need, millest ette lugeda. Meie lasteosakonna töötajad on alati nõu ja jõuga abiks aitamaks leida soovitud teemaga raamatuid või jutukesi. Kogu lektüüri raskusastme valimise puhul katsume leida delikaatse kesktee ja esitada seda kui võrdne võrdsele. Kogu teema seome üheks tunniajaseks tervikuks. Püüame teemade või jutukeste valikul mõelda ka sellele, et need ei tekitaks kurbi emotsioone varasemast elust, näiteks kodu, pere vms. Iga tunniga käib alati kaasas ka väike huumor, mis aitab leida ühist keelt ja luua sõbralik keskkond.
Veebikohtumised tõid uued osalejad kogu piirkonnast
Kui meil tekkis koroona-epideemia, olime sunnitud kokkusaamised ära jätma. Uueks lahenduseks sai veebikohtumine läbi Teamsi, mida omalt poolt hakkas koordineerima AS-i Hoolekandeteenused poolt meie hea koostööpartner Madli Murumaa. Veebitundide läbiviimine tõi täiesti uue võimaluse neile klientidele, kes varem kohale tulla ei saanud. Lisaks Pärnu kodudele said veebitunnis osalemise võimaluse ka teised Lääne regiooni kodude elanikud. Vaatamisega lisandus kord-korralt aina enam kodusid ja elanikke, enim oli vist üle kuuekümne vaataja, lisaks Pärnumaale hakati vaatama meid ka Türilt, Kuressaarest jne. Veebitund oli alguses omamoodi väljakutse, sest see tingis täiesti uue praktika väljatöötamist, kus räägid omaette, näed arvutist ainult ruudukesi ja üldse mitte mingit tagasisidet. Harjusime ka sellega. Kontakt-tundi ja veebitundi päris üks-ühele teha ei saa. Veebitundides hakkasime lisaks raamatute tutvustamisele ja ettelugemisele mitmekesistamise mõttes ka temaatilisi videoid või muusikapalasid näitama, et oleks põnevam ning lõbusam.
Kui pandeemia sai läbi, hakkasid Pärnu kliendid uuesti raamatukogus kohal käima. Siis aga oli selge, et kui meid veebis nii palju vaadati, oli veebitund vajalik ja sellega oli vaja jätkata. Seda teeme siiani – ühel nädalal raamatukogus kohapeal Pärnu sõpradele tunni ja teisel nädalal kõigile huvilistele Lääne regiooni kodudes läbi veebi selleks kohandatud versioonis.
Siiras ja vahetu rõõm
Ainukese probleemina või pigem asjaoluna, mis läks teisiti kui algne mõte, võiks välja tuua selle, et kui alguses planeerisime raamatukogus kohapeal käijatele teha lisaks rohkem ka lihtsaid käelisi tegevusi, siis see pool on jäänud ära. Seda seetõttu, et kui ei tea kui palju inimesi kohale tuleb, siis ei tea ka kui palju materjale ette valmistada või toole-laudu valmis seada.
Nii kaua kui vajadust on, teeme tunde edasi suure rõõmu ja entusiasmiga, sest see annab sooja ja hea tunde, et oled saanud teha midagi vajalikku nende inimeste jaoks, kellel pole palju võimalusi, eriti mitte tasuta võimalusi, nagu pakub raamatukogu. Klientide siiras ning vahetu rõõm annavad endale nii palju tagasi, et saad aru, et järelikult on sellist kooskäimist vaja. Ja lisaks on meil endal väga põnev tunde ette valmistada, sest saame ka ise seeläbi targemaks.
Siinkohal julgustan ka teisi raamatukogusid selliseid kokkusaamisi või lugemisringe tegema. Kuna tegevusjuhendajad võtavad kaasa ainult rahulikud ja väga hästi käituvad huvilised, siis võimalik hirm on asjatu. Meil on nende aastate jooksul kohal käinud küll ainult väga toredad ja hästi käituvad raamatusõbrad.
.
.
Raamatukogude aasta näitas, et raamatukogudel on Eesti inimeste eludes väga oluline koht, ka meie elanikud muutuvad järjest usinamateks raamatukogude külastajateks ja ootavad pikisilmi igakuised kohtumisi raamatukogudes. Tänaseks saavad Lääne piirkonnas nautida raamatukoguringi juba Pärnu, Vändra, Haapsalu ja Rapla kodude elanikud ning sellel aastal alustavad loodetavasti meiega koostööd ka Kuressaare ja Türi raamatukogu. Loomulikult on endiselt võimalik osaleda ka meie „Virtuaalselt raamatukoguringil“, mida viivad läbi Pärnu Keskraamatukogu töötajad Regina ja Ilme.
Nüüd on aga aeg anda teatepulk üle liikumisaastale.
Tegusat ja liikuvat uut aastat!