Anu loomalood: Kanada kured 2. osa
Foto: Vikipeedia
Konfliktikäitumine
Looduses eralduvad sigivad paarid pesitsushooajal ülejäänud karjast, seades sisse oma territooriumi. Sageli on see eraldatud looduslike tõketega, nagu mäed või puuderead. Loomaaias püütakse looduslikke tingimusi imiteerida, paigutades kured eraldi aladele. Ilma selleta võivad linnud üksteist piirilahingutes kergesti vigastada. Kui pesitsushooaeg möödas, kogunetakse taas parvedesse.
Kuid ka siis tekib neil võimuvõitlusi. Turritatakse sulgi, hoosuled lehvikuna laiali, vahel võetakse sisse madal kummardusasend, nii et helepunane kroon on otse näha. Kõnnitakse oma vastase ümber, kangelt jalgu sirutades, pea allapoole painutatud, kroon laiali sirutatud. Krooni värvust saab lind lihastega reguleerida. Noorlindudel ei ole punast mütsi ega valget põselaiku. Mida valgem ja heledam on täiskasvanud lindude põselaik, seda võimukam isend. Ägeda ähvarduse korral joostakse vaenlase poole kael õieli, nokk nagu piik ees. Kui vastane kiiresti ei tagane, siis rapsab ründaja teda tiivast või kisub sulgi välja. Kui aga kaks kanget lindu kohtuvad, võib minna ka nokavõitluseks. Nokavõitluses seistakse näod vastamisi, lüüakse teineteist nokaga, hüpates õhku, tiivad laiali ja nende nokkade tipud peaaegu koos. Võitlus kestab, kuni üks neist alla andes põgeneb.
Kiskjate eest kaitsmisel on kured kokkuhoidvad, unustades erimeelsused, ja kasutavad kõiki ähvardusi, jalahoobini välja.
Alistumine
Kui lind alistub vastasele, siis laseb ta end allapoole, püüdes teha end ja oma krooni silmapaistmatuks. Alistuja hoiab oma keha horisontaalis, tõmbab kaela tagasi, voldib tiivad kokku, krooni koomale ja püüab lõdval kõnnakul eemalduda.
Anu Unt Keila Kaare kodust
KUULA: