KLAT tiimi pealinnaskäik

Võtsime 10. detsembril Emajõe ja Valgejõe keskuse tiimi- ja meeskonnajuhtide ning metoodikutega ette pealinnas käigu. Külastasime Tallinna Merimetsa üksuseid, kus kahes kõrvuti asuvas hoones jagus avastamist, uurimist ja kogemuste vahetamist küllaga.

Merimetsa tee 3 asuvas kodus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust kohtumääruse alusel 32-le kliendile. Külaskäik pakkus nii äratundmishetki kui tõi välja erinevusi. Elatakse peredes, kus töötab kindel meeskond. Sellegipoolest teevad tegevusjuhendajad sarnaselt KLAT (kinnine lasteasutuse teenus) kasvatajatega vajadusel teistes peredes asendusi. Kui KLAT noored elavad kuuekesi rühmas, siis täiskasvanud kaheksakesi. Kui KLAT-is on abikutsumise vahenditeks raadiosaatjad ja kasutusel on üksikud nupusüsteemid, siis täiskasvanutega töös on kasutusel elektrooniline süsteem. Randmepaelad nägid diskreetsed ja mugavad välja.

Teistmoodi on seegi, et olukorras, kus kolleeg vajab abi ja vajutab nuppu, jooksevad kohale kõik majas olevad töötajad, kel vähegi võimalik reageerida. KLAT-is ei tohi lapsi kunagi järelevalveta jätta, seetõttu ei saa kõik töötajad korraga reageerida ja appi lähevad kasvataja-julgestustöötajad, kellel kriitiliste olukordade ennetamisel ja sekkumisel peamine vastutus lasub.

Väga palju äratundmist ilmnes särava tiimijuht Olga Šturmiga peetud vestlusringis. Nii noored kui täiskasvanud on sarnaselt nutikad ja manipuleerivad – mõlemal pool püütakse uutele töötajatele esimese asjana selgeks teha, missugused reeglid peres on. Loomulikult erinevad need kirja pandud kokkulepetest. Mõlemal pool on meie töö eesmärgiks muutuse loomine, et noor või täiskasvanu pärast kohtumääruse lõppemist väljaspool kinnist asutust turvaliselt hakkama saaks.

SA Hea Hoog – töö, tähendus ja kuuluvustunne

Merimetsa tee 1 asuva SA Hea Hoog (SAHH) Tallinna töö- ja tegevuskeskuse ning müügipunkti külastamine oli silmiavav ja edaspidiseks palju mõtteainet pakkuv. Külalislahked kolleegid tutvustasid meile keskuse töökorraldust ja elu-olu. Saime teada, et psüühilise erivajadusega inimesed käivad keskuses tööl kolmes vahetuses, ühe vahetuse pikkus on kaks tundi. Meile tutvustati, milliseid tooteid keskuses valmistatakse ja näidati, milliseid töövõtteid kasutatakse. Palka teenitakse tükitöö arvestuses. Kuid tegelikult pole asi kaugeltki rahas, tuli välja SAHH-i juhi Raili Viljasega vestlusest. Me kõik soovime olla vajalikud, kuhugi kuuluda. Ka erivajadusega inimesed. Need töölised, keda maja ees oma vahetusse tõttamas kohtasime ja need, keda ruumis keskendunult tegutsemas nägime, näisid õnnelikud ja rahulolevad. On imetlusväärne, et meil on üle Eesti 12 töökeskust, kus pakutakse võimalust olla vajalik ja teha kvaliteetset tööd ligi 600-le erivajadusega inimesele aastas.

SAHH-il on oma veebipood ja palju käiakse laatadel müümas. Saime vestlusest julgust, et võiksime ka KLAT noortega tulevikus mõnel laadal nende endi valmistatud käsitööd müümas käia. Mitmed meist lahkusid SAHH-ist kvaliteetsete toodetega – kes täiendas jõulukingituste tagavarasid, kes rõõmustas lemmiklooma uue pesa või nuuskimispalliga.

Millised mõtted tekkisid meeskonnal pärast külastust?

Palusin meeskonnaliikmetel tagasisideks mõned märksõnad või pikemad mõtted kirja panna. Jagan neid hea meelega:

Kohtumäärusega erihooldusteenus täiskasvanutele – inimlikkus, kohanemine, muutus, missioon, õlg-õla tunne, lootus, meeskonnatöö, ühtsed reeglid. Inimesed käituvad erinevates keskkondades erinevalt. Tugeva tiimi eelduseks on õiged inimesed. Suhtlemisoskus on olulisim oskus klienditöös.

SA Hea Hoog – kaasamine, kogukond, töörõõm, väärtustamine, sihikindlus, vajalikkus, kuuluvus, eesmärgipärasus, kvaliteet, püsivus, tähenduse loomine. Kõik inimesed vajavad võimalust eneseteostuseks. Kõige toredam oli näha parasjagu tööle kõndivaid inimesi uhkelt ja rõõmsalt teatamas: “Ma lähen tööle!” Nende silmist oli näha, kui oluline see nende jaoks on.

Maarja Allikas-Senka, Valgejõe keskuse metoodik:

„Mulle jäi kõige rohkem meelde see, kui avatud ja positiivsed olid sealsed töötajad, nad olid pühendunud ning siirad, mis võimaldas turvalise keskkonna aruteludeks. Meie eest ei varjatud igapäevaelu keerukusi, vaid jagati, kuidas nende hetkedega üheskoos toime tullakse. Kohtumine andis kindlust, et ühtse eesmärgi nimel koostööd tehes võib ka väga pingelises keskkonnas saada üksteiselt toetust. Alati ei ole oluline algselt seatud eesmärgini jõuda, vaid peab protsessi jooksul hindama ka väikeseid muutuseid kliendi toimetulekus, mille saavutamisel on igal töötajal oma roll.“

Liina Heide, Valgejõe keskuse metoodik:

„Töökeskuse külastamisel tekkis minul kui intellektipuudega lapse emal, eriliselt soe tunne näha, milliseid võimalusi pakutakse inimestele, et ennast vajalikuna tunda ja reaalselt midagi ära teha. Juhendajad olid entusiastlikud ja motiveeritud. Asutuse tööd ja tegemised aitavad erivajadustega inimestel esile tõusta. Üsna sageli on just intellektipuudega inimesed väga kohusetundlikud ja motiveeritud tööd tegema. Neile töövõimaluste pakkumine on nii tänuväärne ettevõtmine.

Kohtumäärusega täiskasvanute üksuse külastamine andis arusaamise antud üksuse tööst ja sellest, millise profiiliga inimesed asutusse paigutatakse. Tekkisid kohe mõtted noortest, kellega mina igapäevaselt tegelen ja olen olnud arvamusel, et tulevik võib olla sellises asutuses. Sain juurde veel rohkem motivatsiooni, et aidata meie maja noortel saavutada selline toimetulek, et tulevik ei oleks kinnises asutuses. Mina isiklikult sain veel rohkem motivatsiooni, et innustada meie noori saavutama selline toimetulek, et saadakse iseseisvalt tulevikus hakkama.“

Rauno Klaos, Emajõe keskuse tiimijuht:

„Kohtumäärusega täiskasvanute üksuses jäi selgelt silma töötajate suur pühendumus, professionaalsed oskused ja hooliv suhtumine klientidesse. Vestlustes tuli korduvalt esile mõiste „ühtehoidev ja toetav meeskond“. See on oluline vundament, et keeruliste inimestega seda tööd teha ja suureks tunnustuseks kogu meeskonnale. Väga põnev oli ka SAHH-i külastus. Huvitav oli kuulda ning näha, kuidas töötajad suudavad kaasata ning leida erivajadustega inimestele igapäevaselt jõukohast tegevust, millega nad tunnevad ennast osana ühiskonnast ja suudavad oma tööga pakkuda rõõmu ka teistele. Samuti on tunnustust väärt SAHH-i tegevuse ja toodete ühiskonnas laiemalt tutvustamine.“