Ansambel Ojaka: heast mõttest lavani
Mõnikord piisab ühest ideest, et avada uks rõõmu, enesekindluse ja kogukonnatunnetuse juurde. Nii sündis Pärnu Oja kodus midagi erilist – lauluringist kasvas välja ansambel, kes jõudis peagi ka lavale.
Kõik sai alguse 2+2 tegevuste ajal, kui Rene esitas oma lemmiklaule ning Karl*, kes muidu kodus eriti ei laulnud, üllatas kõiki oma laulmisoskusega. See innustas tegevusjuhendaja Kadit mõtlema suuremalt: mis oleks, kui meeste lauluoskust teadlikult arendada – ehk võiksid nad kunagi isegi esinema minna? Kadi tegi Facebooki postituse, otsides Oja üksusele vabatahtlikku lauluõpetajat. Juba järgmisel päeval oli rõõmusõnum käes – õpetajaks tuli Stelle Enn, vabakutseline näitleja, laulja ja mitmekülgne loomeinimene.
Kahest solistist ansamblini
Peagi toimus esimene laulutund, mis köitis kohe ka teiste elanike tähelepanu. Kui algselt oli plaan õpetada kahte elanikku kord nädalas, siis esimese tunni lõpuks oli osalejaid juba seitse ning tunnid venisid rõõmsalt mitmetunniseks. Sõna levis kiirelt ning juba järgmisel korral liitus Oja meeste lauluringiga ka Rääma kodu elanik Tamara.
Laulutunnid osutusid erakordselt kaasahaaravaks. Isegi need elanikud, kellel on tavaliselt raske paigal püsida, osalesid aktiivselt ja rõõmuga. Stelle suutis panna kõik laulma, tantsima ja unustama erimeelsused. Tema julgustus ja toetus mõjusid hästi nii elanikele kui ka töötajatele, kes leidsid end samuti kaasa laulmas. Elanike siiras rõõm olid kirjeldamatu.
Lauluringides meisterdasime ise rütmipille, tutvusime erinevate trummidega ning proovisime neid ka ise mängida. Juba algusest peale oli silme ees ka konkreetne eesmärk – minna esinema. Solistideks valisime kogu idee tüved Rene ja Karl* ning koosluse tasakaalustamiseks liitus kolmanda solistina Tamara. Neile valiti sobivad lood ning ansamblile ühised laulud. Samal ajal korraldas Oja kodu ansambli nime konkursi, mille võitis Karli* pakutud nimi Ojaka.
Esimene esinemine kogukonnas pani ootama järgmiseid
Esinemisvõimalust ei tulnudki kaua oodata. Ansambel Ojaka kutsuti esinema Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis toimunud 4. advendi kontserdile. Harjutamised muutusid veelgi põhjalikumaks ning elevus segunes ärevusega – ees ootas päris esimene avalik esinemine kogukonnas. Ettevalmistused algasid mitu päeva varem: valisime esinemisriided ja panime need omavahel sobima. Elanike endi soovil lisasid nad riietusele ka laulmisega seostuva tuttava detaili – kollase rätiku.
Kontsert möödus suurepäraselt. Esinejad said väga hästi hakkama ning lauluõpetaja sõnul olid Ojaka liikmed lausa õhtu tähed. Tagasiside oli soe ja tunnustav ning esinejad ise jäid väga rahule. Rene esitas oma lemmiklood „Poisipõnn“ (Rivo Rehe) ja „Miks“ (Mait Maltis). Karl* ja Tamara laulsid koos „Sipsiku laulu“, Karl* esitas soolona ka Terminaatori loo „Kaitseta“. Ühiselt kõlas Heli Läätse „Väike aed“. Kõiki laule toetas ansambel oma rütmipillidega. Tamara oli võimaluse eest siiralt tänulik ja oma esinemise üle väga uhke. Rene tundis samuti uhkust, et tema lauluoskust kiideti ja kõik plaksutasid. Karl* kartis algul, et publik ei tule kaasa, kuid tema kutse peale elati hoogsalt kaasa. Elanike jaoks oli see meeliülendav kogemus ning kõik ootavad juba järgmist esinemist.
Lauluõpetaja Stelle jaoks oli see esimene kord töötada erivajadustega inimestega. Ta on selle võimaluse eest väga tänulik ning hindab sügavalt elanike siirust ja soovi olla olulised. Oja kodu jõulupeol tänasime Stellet tänukirja ja väikese kingitusega tema südamliku panuse eest.
Ansambel Ojaka lugu näitab, kuidas üks julge algatus ja pühendunud inimesed võivad tuua kellegi ellu rõõmu, tähenduse ja usu iseendasse. Harjutame muudkui edasi, et saada veel paremaks ja julgemaks ning loodame vallutada uusi lavasid.
Suur aitäh Kadile, kes selle idee ellu kutsus ning südamest tänu Stellele, kes panustab kogu hingega. Laul ühendab – ja Oja kodus on see nüüd kõigile selgelt tunda.
Kaie Viljas, Pärnu Kaevu ja Oja kodude tiimijuht
*nimi muudetud
