KLAT-i eesmärk ei ole karistus, vaid noore tagasitee tavaellu
„Miks te lubate neid koju?“ on küsimus, mida kinnise lasteasutuse (KLAT) töötajad kuulevad sageli, kui mõne noore kodukülastus on ebaõnnestunud- ta ei ole tulnud tagasi teenusele, on tarvitanud keelatud aineid või pannud toime mõne õigusrikkumise. Tihti kõlab nendes pöördumistes arvamus, et kui noor on juba üheks aastaks kinnisesse lasteasutusse suunatud, siis peakski ta seal kogu selle perioodi vältel viibima, ilma vahepeal koju saamata.
Kas kinnine teenus peaks tähendama noore täielikku eraldamist ühiskonnast?
Tegelikult peitub vastus teenuse enda eesmärgis. Noort ei suunata kinnisesse lasteasutusse mitte karistuseks, vaid selleks, et ta saaks turvalises ja kontrollitud keskkonnas korraks aja maha võtta. Kinnise lasteasutuse teenus on mõeldud noortele, kelle käitumine seab ohtu nende enda või teiste inimeste elu ja tervise ning kelle toetamiseks ei ole enam piisanud senistest abimeetmetest. Teenuse eesmärk on stabiliseerida noore käitumist, arendada tema oskusi, valmistades teda ette turvaliseks tagasipöördumiseks ühiskonda.
Sama põhimõte on kirjas ka sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu seletuskirjas, kus rõhutatakse, et last ei suunata kinnisesse lasteasutusse mitte selleks, et teda karistada või distsiplineerida, vaid eesmärgiga teda aidata ning valmistada ette edukaks hakkamasaamiseks pärast teenuse lõppemist. Kodukülastused, kui oluline suhtlemisviis lähedastega, on selle protsessi loomulik ja vajalik osa, millele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler oma kontrollkäikudel.
Oluline on mõista, et sõna „kinnine“ ei tähenda seda, et noored viibivad ühiskonnast täielikus isolatsioonis. Teenuse jooksul küll piiratakse noore vabadust, aga seda ainult nii palju, kui see on vajalik tema enda ja teiste turvalisuse tagamiseks. Selle aasta jooksul peab noor õppima tulema toime ja juhtima oma käitumist lisaks piiratud keskkonnale ka reaalses elus- tavaühiskonnas, kogukonnas, koolis, kodus.
Kodukülastus kui osa taastumisest ja vastutuse õppimisest
Selle oskuse õppimiseks antakse noorele teenuse osutamise perioodil järk-järgult rohkem usaldust ja vastutust. Ka kodukülastused on osa sellest kasvamisest. Neile eelneb ja nendega kaasneb asutuse ning noore tugivõrgustiku pidev hindamine, kas noore ohtlik riskikäitumine on vähenenud tasemeni, mis võimaldab teda ajutiselt koju lubada, seadmata ohtu teda ennast ega teisi.
Seega on kodukülastus osa taastumisest ja õppimisest, sest just koduses keskkonnas avalduvad olukorrad, millega noorel varasemalt oli raskusi: pinged peresuhetes, varasemad sõpruskonnad, keelatud ainetega seotud ahvatlused, konfliktid ja vastutuse vältimine. Ka tagasilöökide korral on võimalik tegeleda konkreetsete põhjustega ning otsida neile lahendusi juba teenuse osutamise ajal. Kui neid olukordi ei harjutata ja nendega ei tegeleta, võivad probleemid ilmneda kohe pärast teenuse lõppu, kuid siis ei pruugi enam olla käepärast kogenud spetsialiste, kellelt saada vajalikku tuge ja teadmist.
Turvaline side lähedastega on sageli üks olulisemaid tegureid, mis aitab noorel muutuda. Ka siis, kui suhted on olnud keerulised, tuleb õppida neid taastama, mitte täielikult katkestama või panema aastaks pausile. Võimalus harjutada seda teenuse ajal, on kindlasti tulemuslikum, kui teha seda alles peale teenuse lõppu. See, et noor on sattunud teenusele, on tavaliselt tagajärg pikemale protsessile, mis ei ole seotud ainult tema endaga, vaid sageli ka perega. Teenuse ajal kodukülastustel käimine aitab hinnata, millist tuge vajab pere tervikuna. Lisaks noorele peab muutuma ka keskkond tema ümber. Ajutine viibimine kodus aitab taastada suhteid lähedastega, harjutada kokkulepetest kinnipidamist ja vastutuse võtmist ning valmistada noort ette tavapärasesse ellu naasmiseks.
Kodukülastused on olulised ka seetõttu, et positiivne muutus teismelise elus ja käitumises ei sünni üksnes kinnises lasteasutuses. Teenusepakkuja ei saa üksi lahendada kõiki neid põhjuseid ega parandada suhteid, mis viisid noore teenusele jõudmiseni. Muutuste protsessis on sama oluline roll nii noore perel, lähedastel kui ka tugivõrgustikul. Kui noor naaseb teenuselt samadesse suhetesse, harjumustesse ja probleemidesse ilma täiendava toeta, on tagasilanguse risk väga suur. Positiivsed muutused noore riskikäitumises saavad püsima jääda vaid siis, kui tema ümber olevad täiskasvanud õpivad ja kohanduvad koos temaga. Teenuse eesmärk ei ole noort ühiskonnast eraldada, vaid toetada tema turvaliselt tagasipöördumist sinna.