Ekskursioon Lätti
Eelmine kord kirjutasin sellest, kuidas ma käin Toidupangas abiks. Minu tugiisik tegelikult natuke aitas kirjutada. 🙂 Sellel korral võttis ta mind, Sandrit, ja Henriettet kaasa ekskursioonile Lätti Liepajasse.
Minul tegelikult vahet pole, ma ei ole enne välismaal käinud ega nii pikka bussisõitu kogenud. Seega olin väga põnevil. Pidime küll väga vara tõusma, buss tuli meile järgi juba hommikul kell 7. Olin üsna unine, aga samas elevil, sest ees ootas pikk sõit. Kokku kestis sõit umbes 7 tundi.
Bussis oli meil mugav olla. Meie tugiisikul oli kaasas naljakas lambapadi, minul suur kaisukas ja Henriettel padi. Meie istmed nägid välja nagu väike liikuv magamistuba. See tegi pika sõidu palju lõbusamaks. Henriettel oli eelmisest korrast sõpru, minul ei olnud, aga mõnda inimest olin Toidupanga kordadel näinud, nii et päris võõraste keskele ma ei sattunud.
Pika sõidu jooksul peatus buss kolm korda. Sai käia tualetis ja jalgu sirutada. Teise peatuse ajal oli meil väike söögipaus. Sõime maitsvaid saiakesi ja jõime morssi. Pärast pikka istumist maitses kõik väga hästi.
Kui lõpuks Liepajasse jõudsime, läksime hotelli. Magasime seal lausa kaks ööd. Hotell oli väga mõnus. Selle juures oli väike aed ja grillimisnurk. Mõlemal õhtul grillisime koos ning veetsime mõnusalt aega. Hommikusööki ja ka kohvi saime hotelli söögitoast.
Päeval pärast kohalejõudmist oli meil linnaekskursioon. Nägime erinevaid tänavaid, merd ja vaatamisväärsusi. Käisime ka kirikus, mis mulle väga meeldis. Kirik oli ilus ja rahulik koht ning seal oli hea ringi vaadata. See oli üks minu lemmikhetki.
Kuigi seitse tundi bussis tundus alguses väga pikk aeg, möödus see päris kiiresti. Rääkisime juttu, vaatasime aknast välja, puhkasime ja tegime nalja. Reis oli väga vahva ning sain näha uusi kohti ja veeta aega sõprade ning tugiisikuga.
Kõige rohkem jäid mulle meelde pikk bussisõit, maitsvad saiakesed ja hotellis veedetud ööd. Ning loomulikult grillimine. Lisaks tegid reisi lõbusaks minu suur kaisuloom, Henriette padi ja tugiisiku lambapadi. See oli väga tore reis, mida mäletan veel kaua.
Aleksander Uuemõisa Kodust, loo aitas kirja panna tegevusjuhendaja Laila Pihlakas
KUULA: