Pardipojad – südamega lavale

Põltsamaa Lossipäev oli Põltsamaa Kingu kodu elanike jaoks palju enamat kui lihtsalt üks esinemine.

See oli päev, mida ootasime suure elevuse ja põnevusega juba nädalaid. Selle päeva nimel harjutasime pikalt. Iga proov oli samm lähemale ühisele eesmärgile. Õppisime tantse, kordasime samme, naersime ja julgustasime üksteist. Oli päevi, mil mõni samm vajas rohkem harjutamist ja hetki, mil edu tuli väikeste võitudena. Koos kasvas enesekindlus ja usk sellesse, et me suudame.

Meie elanikud lugesid päevi, rääkisid esinemisest, küsisid proovide kohta ja ootasid pikisilmi hetke, mil saab lavale astuda. Nende silmis ei olnud hirmu, oli vaid siiras ootus, rõõm ja põnevus.

Julgus nautida hetke

Just see siiras elevus kandus üle ka meile, töötajatele. Kui enne lavale minekut tekkis endal väike ärevus, siis piisas vaid ühest pilgust meie tantsijatele, et kõik kaoks. Nende julgus, siirus ja usaldus tuletasid meile meelde, miks me seda kõike teeme. Nad õpetavad ka meile, et kõige tähtsam ei ole täiuslik esitus, vaid julgus nautida hetke ja teha seda kogu südamega.

Publiku soe vastuvõtt ja südamlik aplaus puudutasid meid kõiki. Iga meie tantsija on omanäoline, julge ja oluline osa meie ühisest loost.

Südamlik tänu kuulub meie tantsuõpetaja Üllele. Ta on märganud meie tugevusi, ning andnud võimaluse meil särada. Tema kannatlikkus, hoolivus ja pühendumus on loonud turvalise koha, kus igaüks saab kasvada ja tunda ennast väärtuslikuna.

Mõnikord piisab mõnest tantsust, et puudutada kellegi südant. Ja just seda meie tantsugrupp Pardipojad sel päeval tegid.

Inge Roosalk, Põltsamaa Kingu kodu tegevusjuhendaja