Annika luuletus
Illustratsioon: ChatGPT
Käib rinnust läbi justkui välk
ta kõik su hingest välja tõmbab
sa ette võta õige käik
las elu selja taga tolmab
las vaatan vargsi sulle silma
igatsen ma tundeid siit
kuid saatus miskist jätab ilma,
ometi mul näitab viit.
Ära iial hülga minu teed
lase koos meil sellel astuda
ükskõik mis saatus meile teeb
lase elu läbi katsuda
päike sulatab meie tunded
ja ühte need ta seob
kas üksinda sa veedad tunde
on ikka tühjad sinu peod.
Su silmi vihmavesi tulvab
neist kurbuse ta ära viib
sa elu ära näe vaid kurvalt
las puudutab sind inglitiib
oh valgus lase hingata
lase tunda elus sära
sa elu ei või pilgata
kurvad mõtted tõuka ära.
Annika Tartu Kalda kodust
KUULA: