KLAT laste standardi loomine
SKA eestvedamisel on käimas KLAT standardi laste versiooni loomine, millesse panustavad noored ise. Kohtumistel osalevad kõigi KLA-teenust pakkuvate asutuste noorte esindajad koos neid saatvate töötajatega. Emajõe ja Valgejõe keskustest on kaasa rääkima kutsutud kokku kaheksa noort, kelle kogemused ja ettepanekud aitavad standardisse tuua just laste enda vaate.
Kuidas kogeb noor KLA-teenust ja mida võiks teha teisiti, et see arvestaks paremini laste vajadustega? Nendele küsimustele otsime vastuseid KLAT standardi laste vaate väljatöötamise töötubades, kuhu on kaasatud teenusel viibivad noored. Nende kogemused ja mõtted aitavad mõista, mis teenuse eri etappides toimib hästi ja mida võiks muuta.
Töötubade aluseks on teenusdisaini põhimõte: enne lahenduste leidmist tuleb mõista inimeste tegelikke vajadusi ja kogemusi. Spetsialistid tunnevad teenuse korraldust ja reegleid, kuid noored oskavad rääkida sellest, kuidas nad teenust ise kogevad. Nii võivad esile tulla ka murekohad, mida täiskasvanud alati märgata ei oska.
Noorte kogemused aitavad teenust paremaks muuta
Töötubades vaadeldakse lapse teekonda tervikuna, alates teenusele suunamisest kuni teenuselt lahkumise ja võimaliku jätkutoeni. Sinna kuuluvad teenusele jõudmine, uue keskkonna ja reeglitega kohanemine, igapäevaelu ja õppimine, suhted teiste noorte ja lähedastega ning ettevalmistus eluks pärast teenust. Protsessi on kaasatud noored, kes hetkel viibivad teenusel.
Iga etapp võib kaasa tuua erinevaid küsimusi ja tundeid. Selleks, et noorte kogemusi paremini mõista, arutleme kohtumistel ühiselt ning vajaduse korral paneme mõtted ka kirja.
Ühe tegevusena on noored kogunud mõtteid teenuse eri etappide kohta. Nad on saanud vastata kolmele küsimusele: mis on praegu halvasti, mida võiks teha paremini ja mis neile ei meeldinud? Nii saavad nad rääkida konkreetsetest olukordadest, mis on olnud keerulised või ebameeldivad, ning pakkuda ideid, kuidas võiks asju teisiti teha. Lisaks on saanud noored ennast panna mentori rolli ning läbi rollimängu olla toeks uuele teenusele tulevale noorele, selgitades olukorda ja reegleid, nii nagu nemad seda näevad.
Noorte jaoks on need kohtumised olnud meeldivad ka muul põhjusel kui võimalus oma arvamust avaldada. Neile meeldib kohtuda teiste keskuste noortega ja vahetada omavahel kogemusi. Samuti on oluline tunne, et nad on oodatud ning nende mõtete ja vajadustega arvestatakse.
Väärtustatakse ka ühist vaba aega, sealhulgas koos lõunasöögi söömist. Need hetked annavad võimaluse suhelda vabamalt, tutvuda teiste noortega ja jagada kogemusi ka väljaspool ametlikku arutelu. Nii ei ole kohtumised ainult töö tegemiseks, vaid pakuvad ka võimalust teistega ühendust luua ja end ühises seltskonnas hästi tunda.
Aruteludes on oluline, et iga noor saaks oma mõtteid jagada ja tunneks, et teda kuulatakse. Eesmärk pole noortele ette öelda, milline standard peaks olema, vaid anda neile võimalus ise kaasa rääkida ja tuua esile teemasid, mida täiskasvanud ei pruugi alati märgata.
Selleks aastaks on planeeritud viis kohtumist, mille käigus jätkub töö KLAT standardi laste vaate väljatöötamisega. Kohtumistel kogutud mõtted aitavad paremini mõista noorte kogemusi ja tuua esile teemad, millega standardi kujundamisel arvestada.
Teenuse arendamisel on tähtis ühendada spetsialistide teadmised noorte vahetute kogemustega. Nii saab kujundada lahendusi, mis lähtuvad lisaks teenuse korraldusest ka sellest, kuidas laps seda tegelikult kogeb.
Noored on oma kogemuse eksperdid ja kohtumiste eesmärk ei ole noortele ette öelda, milline standard olema peaks. Vastupidi, soovitakse anda neile võimalus ise kaasa rääkida ja tuua välja teemad, mida täiskasvanud ei pruugi alati märgata. Laste tähelepanekud aitavad paremini mõista lapse teekonda ja luua aluse teenusele, mis toetab lapsi nende vajadustest lähtudes.
Adriana Alliku ja Liina Heide, Valgejõe keskuse metoodikud