Annika luuletus
Mis õhtul minu silmad sulgeb
ja annab rahulikku puhkust.
Kas elu ilusti mul kulgeb
kas võiksin tunda sellest uhkust,
kas suudan talitseda hirmu
kas armastus mu ellu ilmub
ja rahuliku une annab.
Miks tõe eest süda nõnda võitleb,
kas ta mitte surmas heitle.
kas rahulikult elu õitseb,
mind saatusest te ära peitke.
Kas end ma võiksin siduda,
kas määravaks saab minu süütus,
elu ära pidurda,
ära lisa liialt kiirust.
Kas määratud meil õnneaiad,
kas omi mõtteid endal hoiad,
kas armastus meid voodi ajab,
ja varsti meie elus pojad,
ma sulle olen abikaasa,
su vastu armastust mul’ leidub,
sulle mõtlen voodis tasa,
sa oled minu hinges peidus…
Annika Rendla Tartu Kalda kodust
KUULA: