Anu loomalood: krokodillide käitumine
Krokodillide alistumine
Alamad isased või emased krokodillid, kes ei taha domineeriva isasega võidelda, võivad lehvitada valget lippu, tõstes oma koonu vest välja, näidates juhtloomale ainult pead ja jättes muu keha vee alla. Siis põgenevad nad nii kiiresti kui saavad vee alla ja kaovad silmist.
Krokodillide võitlemine
Vahetevahel võitlevad kaks isast territooriumi pärast. Nad lebavad näod vastamisi, puhivad läbi ninasõõrmete välja, paisates nõnda õhku väikesi purskkaeve. Viimaks sööstab üks isane teise poole, nad ajavad teravate hammastega suud ammuli, ründavad ja hammustavad teineteist, samal ajal urisedes teineteise peale, kuni domineeriv isane saab oma vastase koonu või pea oma haardesse. Kui vastasel õnnestub lahti pääseda, püüab võitja teda veel võitlusse kihutada. Lahing lõpeb, kui üks neist minema ujub, tõstes mõnikord oma koonu üles, et tunnistada oma kaotust.
Krokodillide pulmaaeg
Keeniasse Durkana järvele koguneb enam kui 200 krokodilli, kes on tulnud eemale tavapärasest elupaigast. Kohe saabudes selgitatakse välja hierarhia. Selle käigus kerkib esile vähem kui 15 domineerivat isast, kes omavahel territooriumi ära jagavad. Need isased saavad õiguse paarituda kõigi oma territooriumil olevate emastega ning ajavad ära iga alama isase, kes püüab sisse tungida. Emased ei näita nende juhtisaste vastu üles mingit erilist truudust. Nii kui alamal isasel õnnestub ligi hiilida, saab temagi oma jao. Sigimishooaeg on küllastunud nii emaste, kui ka isaste ihaväljendustest. Loomaaias võib seda armukäitumist näha kõige enam hiliskevadel ja varasuvel.
Pulmade eelmäng
Et emastele end nähtavaks teha, tõstab isane pea üles ja täidab õhu kurgu põhjast tuleva möirgamisega. Emaseid paistab see kutse vastupandamatult tõmbavat. Nad lähenevad kas ise isastele või lasevad isast endale lähedale. Kui isane on lähenenud, tõstab emane koonu üles näitamaks, et pole halbu kavatsusi. Selle peale alustab isane pulmamängu, vibreerides oma kehaga, mis panevad vee tasakesi purskama, tõmmates end kaardu ja sirutades pea, kaela ja saba veest välja. Samal ajal tekitab ta helisid, mis lähedalt kostavad kui kauge kõue kõma. Helilained panevad vee tema seljalt üles paiskuma. Kõigutab ka saba, laksutab lõugu, mis paneb vee veel rohkem keerlema. Siis ujub emasele järele. Nad liiguvad kõrvuti, siis pöörab isane oma näo emase poole, ujuvad ringiratast, vahel ka sukelduvad koos, puhuvad mullikesi ja hõõruvad koone vastamisi. Viimaks võib isane asetada oma esijala emase seljale ja selga ronida.
Anu Undi loo aitas kirja panna Keila Kaare Kodu tegevusjuhendaja Mall Lebert
KUULA: