Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Anu loomalood: krokodillide käitumine

Anu loomalood: krokodillide käitumine

Foto: Pixabay

Krokodillide käitumisest: koostöö toitumisel, jahtimisel ja konfliktkäitumine.

Võib näida, et krokodillid igavlevad, aga asi on sellest kaugel. Kui krokodill on liikumatu, pealtnäha tegevuseta, on ta tegelikult ametis oma elus hoidmisega. Lesiv krokodill imeb endasse päikesesooja, et saada energiat ainevahetuseks, ennast varjav krokodill on ainult üks suur kõrv ja silm, valvates saaki. Saaki varitsedes saab rünnak olla üllatusmomendiga. See, et krokodillid kasvavad suureks, võimaldab neil hankida toiduks kõike, konnadest vesipühvliteni. Ka kulutavad nad sotsiaalset energiat väga säästlikult. Hea suhtlus aitab neil territooriumi kenasti ära jagada, elada lähestikku mölluta. Palju energiat kulub poegade kaitsmisele, nad teevad seda kuude viisi, see on kui täiskohaga töö.

Koostöö tasub ära ka söömisel. Kui väike saak keerleb krokodilli keereldes kaasa, siis läheb ta teise kaaslaseni, kes nõustub saaki paigal hoidma ja kes saab tasuks mõned jäänused.

Teatud ajal ujutab jõgi lammialad üle, moodustades väikeseid järvekesi. Vahel moodustavad krokodillid järve suudmel poolringi, tekitades sedasi suure võrgu, mis haarab kinni kõik järve suunduvad kalad. Taas ei ole saagi pärast neil mingit jagelemist. Võibolla sellepärast, et positsioonilt lahkumine tekitaks võrku suure augu.

Sellise relvaarsenaliga nagu krokodillidel tasub konflikte vältida. Domineerivat isast on lihtne märgata. Ta reklaamib oma suurust ja staatust, ujudes uljalt, pea, selg ja saba üle veepinna väljas. Kui sissetungija ähvardab tema territooriumile tulla, võib juhtkrokodill vastata sellega, et laksab peaga vastu vett, tõstab vees end korraks tagajalgadele, ajab lõuad ammuli ja lööb siis need taas kokku. See mõju on plahvatuslik. Vali pauk ja laksatus mõjuvad eriti öö vaikuses. Ka võib isakrokodill sissetungijat suurel kiirusel taga ajada, hoiab suu lahti, peksab sabaga, planeerib kehaga nagu mootorpaat, tuues terve keha veepinnal nähtavale, mis rõhutab tema suurust. Kui alamloom kähku ei tagane, võib ta saada sabatüve kohalt hammustada. See peaks andma aimu kõigest järgnevast.

Jätkub järgmine kord.

 

Anu Undi loo aitas kirja panna Keila Kaare Kodu tegevusjuhendaja Mall Lebert

 

KUULA: 

    Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

    Sinu sõnum on saadetud!