Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Anu loomalood: püütonid

Anu loomalood: püütonid

Kuningpüüton

Kääbuspüüton on püütonite perekonna kõige väiksem madu. Ühe meetri pikkune, elab Angola metsades.

Järgmine väikestest madudest on kuningpüüton, kes on 1,5 meetri pikkune, pruunikas, keeruka mustriliste laikudega madu. Pea peal ülal on tal kolmnurkne laik ja külgmiste silma-oimu triipude paikneb kitsas kollane triip. Kuningpüüton asustab lääne-ekvatoriaal Aafrika maid, elab Senegalis, Nigeerias, Kameruninis. Kuningpüüton peab jahti väikestele imetajatele ja lindudele, keda varitseb, olles peitunud kusagile puuoksale, lastes oma kere eesotsa allapoole rippuda. Ohu korral rullub ta tihedaks keraks peites pea selle kera sisse ja ükski inimene ei suuda teda sellest asendist lahti rullida. Just selle pärast nimetatakse teda mõnedes maades kerapüütoniks.

Foto: Pixabay

Hieroglüüfpüüton

Hieroglüüfpüüton levib kogu Aafrikas lõunapool Saharat, savannides ja metsaaladel. Suuruselt kolme kuni viie meetri pikkune, sihvaka kehaga madu, püütonile iseloomuliku mustriga, peas kolmnurkne laik, tume triip üle silma ja keerulise mustriga kere. Läheb saagijahile videvikus, püüdes linde, väikeseid antiloope ja teisi loomi. Inimesega kohtudes püüab jääda märkamatuks ning kiiresti minema roomata. See tähendab seda, et ta ise ei ründa kedagi. Paljudes Aafrika paikades peavad kohalikud inimesed hieroglüüfpüütonit naha, liha ja rasva saamiseks, millel pidavat olema raviomadused. Seevastu mõnedes Aafrika piirkondades peetakse seda liiki pühaks. Püütonite jaoks rajatakse templeid, kus toimuvad selle mao austamise tseremooniad. Noorelt püütuna harjub ta inimestega hästi, käitub vangistuses rahulikult ja heades tingimustes sigib hõlpsasti.

Püütonite perekonna suurte liikide tähelepanuväärseks omaduseks on võime haududa munakurna. Pärast munemist keerdub emane 3-4 rõngaga munakurna ümber. Moodustub elav koonus, mis lõpeb munakurna peal lebava peaga. Seal viisil kaitseb ta mune röövloomade eest ja soojendab neid, kiirendades loodete arenemist. On kindlaks tehtud, et hauduva emase kehatemperatuur on 6-7 kraadi kõrgem kui isasel ja 12-15 kraadi kõrgem ümbruskonna temperatuurist. Inkubatsioon vältab kuu kuni poolteist. Sel perioodil ei söö emane tavaliselt midagi. On võimalik, et soojuse teke mao kehas on seotud lihaste pisemate kokkutõmmetega, mis tekitavad sisemist soojust.

 

Anu Undi loo aitas kirja panna Keila Kaare Kodu tegevusjuhendaja Mall Lebert.

 

KUULA:

    Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

    Sinu sõnum on saadetud!