Anu loomalood: valgevaal
Foto: Pixabay
Valgevaalad pakuvad alati pilti sportlikkust graatsiast, ujudes tagurpidi, edaspidi või kõht ülespidi. Kui satute loomaaeda, kus valgevaalad, sättige end veealuse akvaariumi juurde ja valmistuge lummaks, mida tekitavad nende väikeste vaalade liigutused. Nad tulevad tihti akna juurde, pööravad oma keha igatpidi ja isegi keerutavad pealtvaatajate ees oma pead. Saba kasutavad nad hooandmiseks ujumisel. Rahulikult ujudes liiguvad kiirusel 5- 8 kilomeetrit tunnis, kuid on võimelised ka sööstma kiirusel kuni 20 kilomeetrit tunnis, kui on hirmunud või ähvardab hädaoht. Emased, kel poeg sabas, peavad ujuma rahulikumalt, 10-11 kilomeetrit tunnis.
Valgevaalad võivad jääda vee alla kuni 20 minutiks. Toitumisajal tulevad nad pinnale hingama iga 3- 5 minuti järel, rändamisel iga 10-40 sekundi järel, peatudes vaid mõneks sekundiks, et jätkata teekonda. Nad on kohastunud elama soolases ookeanivees. Vähemsoolaste jõgede suudmealadel ja sisemaa jõgedes viibivad nad sigimishooajal ja näevad pinnale ujumisega rohkem vaeva. Talvel on takistuseks jääkiht, mis läbimurdmiseks liiga paks. Nad on siiski meistrid leidma jääs looduslikke avausi ja kui vaja, siis võivad järgmise hingamisauguni ujuda kuni 3 kilomeetrit.
Ühel päeval võib märgata, et jäätisvalged vaalad on veidi kolletunud, kuid ei tasu muretseda. Nad vahetavad igal aastal korra nahka, heites maha vana, kolletunud rüü, paljastades sealt värske, valge kihi.
Enamik aastast toituvad nad madalates, jääpankadega mandrilava vetes. Oma rännakutel võivad nad toitu otsida kuni 640 meetri sügavuses vees. Ookean ja sisemaa jõgede magevesi pakub neile rikkalikku menüüd. Valgevaalad toituvad nii põhja- kui ka avamere organismidest, alates harjaslimukatest kuni kaheksajalgadeni. Tema toidulauda piirab ainult suu ja söögitoru suurus. Ta haarab saaki oma prunti aetud huultega või suunab neile peale veejoa, et saaki paigast nihutada. Valgevaalad võivad teha ka koostööd, et ajada kalaparvi üles, madalamasse vette, kus kalad paanikasse satuvad ja väsivad. Loomaaia akvaariumis naudivad valgevaalad laia toidu valikut, mille hulka kuuluvad heeringas, moiva, meritint, makrell, kalmaarid ja lisaks veidike vitamiine. Heas vormis valgevaal pistab neid maiuspalu nahka suisa 30 kilo päevas.
Anu Unt, Keila Kaare kodu
KUULA: