Eve luuletus
Taevarannal Su ligi liibun
verevas päikeses laotan tiibu
veel, enne kui külmub maa
ja maad katab udu hall
läbi igaviku lähen
kõrvus Sinu hääl
marmorist sõnad
ja igavene selgus
viib tähtedeni see
see tee, läbi meie ja meis…
Päikesepoolses toas on jälle suvi
taevas on lahti
kedagi pole ja kõik on siin
päikesepoolses toas.
See armas laut
kust kõik sai alguse
on täna lahti
nagu süda…
Eve Toomist Keila Kaare kodust
KUULA: