Keila-Kaare kodu reisiseiklus
Riia loomaaia külastus oli meil juba tükk aega jututeemaks. 20. juuni hommikul panime oma seltskonna bussi ja alustasime sõitu Riia poole. Sõit oli pikk ja Riia linnas eksisime ka natuke ära, aga õnneks leidsime ühe supertoreda mehe, kes oma autoga ees sõitis ja meie kamba loomaaiani juhatas. Olime talle väga tänulikud.
Loomaiapiletid soetatud, pidasime esmalt piknikuvormis lõunasöögi. Toidud ja joogid olid kodust kaasa võetud. Seejärel algas loomade-lindude vaatamine. Riias on väga palju loomi, keda Tallinna loomaaias pole. Loomaaed ise on kompaktne ja loomad olid kodus, seega õnnestus meil kõiki neid näha. Väga vinge oli “kondimaja”, kus olid erinevate loomade luustikud. Palju elevust pakkusid kaelkirjakud ja terraariumis veetsime Anu jutustuste saatel lausa poolteist tundi.
Seejärel tegime kerge puhkepausi koos saldejumsi ehk jäätise söömisega. Ringkäiku jätkates jõudsime tiigripuurini, mille tagumise kividest laotud seina peal oli tiigrigrafiti. Aga, oh imet, see grafiti hakkas liikuma ja tuli otse meie ette poseerima. Tegu oli ikka päris, mitte joonistatud tiigriga.
Mõistagi meeldisid Anule ka kotkad. Sebrad olid kõigi lemmikud. Lõpetasime oma ringkäigu kroonkurgede, flamingode ja hüljestega. Tagasiteel jäime Riias tipptunni lõksu, kuid lõpuks suundusime kodu poole. Salacgrīvas tegime veel viimase puhke- ja poepeatuse.
Tagasi koju jõudsime küll hilja. Olime väsinud, aga õnnelikud. Oli superäge seiklus ja mõnelgi üle pika aja esimene välisreis.
Loo pani kirja Keila-Kaare kodu tegevusjuhendaja Tiina Urvik
KUULA:
