Luuletus
Foto: Pixabay
On kannatus su elu peegel,
kus vastupidi näha võid,
nii unistused ellu tõid,
kuskiltki sa leia asu,
kannad liialt koormat sa,
kas pingutada üldse tasub,
lihtsam on ju loobuda.
On armastuses leitud pinget,
Õnne tuleb uskuda,
kui käidki vahel teedki sirget,
siis ise siin sa otsusta,
sa astu kõrgemale endast,
särasilmi mulle naerad,
kas miskit suudan üldse leida,
minetada mõtted nukrad.
Kas ikka leiad elus vigu,
taha miskit rääkida,
miks pisar silmanurka tikub,
mis laseb elu käärima,
sa puhasta siin oma mõtted,
mõtted kannatuses siin,
sa tihti aina end siin sõitled,
mind minevikku jälle viid.
On kurb ja õnnetu su pilk,
sa tahad aina loobuda,
kui kaob ka mõttest lõpuks kõik,
ei lase elust joobuda,
mine üksindusse hulkuma,
ehk tee siis leiad üksinda,
sa tihti kipud tukkuma,
kui tahad kõik nii unusta…
Annika Rendla Tartu Kalda kodust
KUULA: