Mareku mõtted
Tervitus, hea mu tore inimene. Kuulasin ning ka natuke lugesin niinimetatud tervistavast ning taastavast teekonnast. Et siis märksõnadeks on ärkamine ja märkamine. Et suutes end tuvastada, seda kõige paremas mõttes. Ei, see pole hullus. Pigem märkamine. Ja ega olegi ainult diagnoosist lähtuv see!
Kuigi on möödunud palju aega, et pea mitte midagi tehes, mis annaks elule soovitud jume. Nagu hindad kõike ja isegi käitumise mustreid teades, aga ei võta ette midagi, sest puudub süstemaatiline kord elukorralduses. Ja siin ongi kaua räägitud tõde, et alustada väikestest asjadest. Nagu näiteks päeviku pidamine?
Kasutan ise Facebooki oma elu ja mõtte mustrite analüüsiks ja ka ülevaate suhtes. Aga kuna mu märked jäävad ulme ja müstika valdkonda, siis olme reaalsuses see eriti mind ei kanna. Kuna meie kultuuriruum ja ühiskond põhineb muudel arusaamadel ning kriteeriumidel.
Aga ma ei anna alla! Need mu enda reaalsed kogemused, seega tean kindlalt väita ka meie ühiskonna normidesse ulmet ning paraloogilisust. Kui kellelgi puuduvad kogemused sellesse, siis see ei tähenda nende puudumist üleüldse?
Aga mis siis saab? Mis teha? Selline levinud arusaam, et tuleb sellised keskmised ühiskondlikud normid ära teha? Miks ka mitte? Aga samas… mul on soodne elukeskkond ning saan toimida, ilma et peaksin end õigustama? See on minu privaatika ja elukeskkond.
Kuid olen päris avatud samuti! Seega ehk saangi aru. Ja loodetavasti mõistad sinagi mind, mu hea inimene? Et tahan siis mida? Areneda ja et suhted oleks korras. Nagu prioriteedid, need.
Marek Peedson Tartu Kalda kodust
KUULA: