Mihkli värsiread
Minu nimi on Mihkel Rooba. Veedan oma päevad Sinimäe Kodus. Ajaviiteks kirjutan luuletusi ja lugusid. Ühtlasi tervitan oma tädi Heljo Hansot Võisiku Kodust.
Paberivõim
„Miks tööd on palju,
On ju nii?“
Kord küsis klamber pitsatilt
„On aruandeid palju ja käske, õiendeid
Ja mitmes eksemplaris olema peab neid.
Sa igaühte hoia ja tempel alla löö.
Kui mõni kaotsi läheb
See lausa närvid sööb!“
On arutlus nüüd hoos
Üksteisele nad kurdavad
Nüüd sõna kõlab prügikorv
Ka tema hädaldab.
„Ma olen kahjuks väike,
Ei suurene mu maht
Kuid enam mu sisse
Ei mahu kõik see pahn
Mul oleks vaja sõpra,
Need kaaslast kes osa prahist
Mis mu sees
Oma sisemuses hoiaks
Töökas Roobert
(Robert on robotmuruniiduk)
Kesk rohelist rohtu ja päikesepaistet
Üks väikene masin on tegemas tööd
Ja pole tal seejuures üldse vahet,
Kas paistab päike või käes on öö.
Et rohi me ümber kõrgest ei kasvaks
Seks Roobert teeb ikka hoolega tööd.
Ta üldsegi puhkust palju ei vaja
Ei maga ta ega ka söö
Nii meile nõnda aega jääb rohkem,
Et teha sel ajal midagi muud.
Ja niidab Roobert muru meil uhkelt,
Kas paistab päike või kumab kuu!
24. veebruar. Pidupäev ja sõda
Meil, Eestis on püha,
On paraad ja pidu.
Kuid Ukrainas algas sõda,
Kus hukkuvad elanik ja sõdur.
Miks vaja on seda
Me vastust ei tea
Ei vaja me sõda
Mis pole rahvale hea.
Miks vaja on sõdu
Kus surevad naised ja lapsed.
Me tahame rahu
Ja vihkame sõdu!
KUULA: