Piknik
27. augustil, neljapäeval, oli tore piknikupäev! Hommikul pakkus Õnne välja, et ma tuleksin kindlasti piknikule.
Ja tõesti – tagantjärele mõeldes ei pea ma kahetsema, et käisin!
Kuigi komistasin tammejuure otsa ja kukkusin käpuli, olin seltskonnaga väga õnnelik ja rahul.
Nalja sai parajal määral, kuna tegevusjuhendaja Clairy oli hästi vaimukas. Süüa ja juua oli nii palju, et mul oli pärast kõht väga täis. Juba küüslauguleibasid oli hästi palju.
Käisime Riinaga mere ääres. Riina pistis varbad vette ja Ume ka. Pärast kallasin botastest liiva välja. Rannaäär oli erakordselt liivane. Väga tänulikud peame olema!
Ilm oli väga ilus! Pilvepoegagi polnud taevas!
Pärast sõitsime veel edasi Murastesse Meriküla vaateplatvormi vaatama. Mul tekkis kõrgusekartus. See vaateplatvorm oli 36 meetri kõrgusel!
Aga pikniku üle oli kõige suurem rõõm!
Rein Vääna-Viti Kodust
KUULA:
