Põltsamaa Kingu Kodu armas ja andekas Marko
Tere, kõik see suur pere!
Kõigepealt Soovin teile kõigile rõõmurohket uut aastat!
Saame tuttavaks! Mina olen tegevusjuhendaja Kätlin, imeilusast Põltsamaa linnast, kus asub meie pere armas majake – Kingu Kodu. Elame siin lausa kahekümneneljakesi. Ühise ja vahva teekonnaga tegusama elu poole alustasime 2020. aasta septembris.
Nüüd Sa ehk mõtled, et Põltsamaa – kus asub küll selline kohake? Põltsamaa on väike linn Jõgevamaal. Põltsamaa linn ise, asudes keset Eestit suurte maanteede ristil, on tuntud oma rooside, parkide, sildade ja veinide poolest. Mõtle vaid, meie linnas on lausa 19 silda! Kusjuures meie maja kõige vapramad kliendid käisid möödunud suvel koos minuga kõik 19 silda läbi – oli ikka vägev ettevõtmine!
Kindlasti oled Sa kuulnud televiisorit vaadates lauset „Põltsamaa ehtne ja hea“. Vot siin me elamegi!
Tegelikult ei tahtnud ma täna teile ainult meie linnast jutustada, kuid tuttavaks saada on ju ikka tore ja minule on kirjutamine südamelähedane, kuid lühidalt tuttavaks saada on praktiliselt võimatu!
Saame tuttavaks Markoga
Seekord soovin teile natuke tutvustada meie maja imetoredat ja andekat elanikku – Markot! Muidugi on iga meie Kingu Kodu elanik omamoodi andekas, aga seekord teeme tutvust Markoga. Kindlasti jagan ka edaspidi teiega meie pere tegemisi.
Nii siis. Marko – vot Marko on üks vahva sell! Ta on äärmiselt rahulik, samas nii jutukas ja seltsiv.
Ei möödu ühtegi päeva, kui Marko ei võtaks hommikuputru keetes (ja kui tublisti ta pudru keetmise selgeks on õppinud) viisijuppi ülesse. Endalgi võtab jala tatsuma.
Marko on tasakaalukas ja abivalmis ning heasüdamlik ja siiras. Tal on tõesti tohutult andekas.
Marko loeb peast palju-palju luuletusi, laulab. Lugemisringis jutustab kõigile muinasjutte. Lisaks osaleb Marko aktiivselt igal kolmapäeval Põltsamaa Raamatukogus lugemisringis, kus ta on samuti väga osavõtlik ja usin raamatute laenutaja.
Markot huvitavad väga multi- ja lastefilmid. Kusjuures tal on omad kindlad lemmikud- näiteks „Nu Pogadi!“ või „Pipi Pikksukk“, mida ta võib korduvalt vaadata, ilma et ära tüdineks ja siis muidugi omakorda neist jutustada ja pilte joonistada.
Talvel meeldib Markole õues uhkeid lumeskulptuure ehitada, suvel aga kividest haruldasi kivipüramiide valmistada.
Marko armastab tohutult joonistada ja peab mainima, ta on selles ikka väga osav! Ta oskab joonistada nii ise kui ka pildiraamatute järgi. Tema teosed on muljetavaldavad ja väga uhked. Muidugi meeldib talle ka värvida, eriti oma pilte. Mõtisklen alati tema valminud pilte vaadates, et on ikka vahva, kui inimesel on antud niivõrd hinnaline anne ja ta oskab seda kasutada ning iga oma päeva rõõmsaks muuta.
Marko on väga aktiivne ja osavõtlik. Ta on nõus alati kõiki vahvaid tegevusi tegema, mitte kunagi ei pelga. Kas Sa tead sellist Eesti vanasõna – „julge hundi rind on rasvane“? Vot nii võib Marko kohta küll öelda. Arutlege koos tegevusjuhendajaga selle uhke vanasõna üle ja vaadake, mida teie pere arvab!
Jutustasime koos Markoga ja ütlesin, et soovin temast loo kirjutada, et ka teised kodud saaksid temaga tuttavaks. Marko oli nii-nii elevil ja rõõmus!
Tegime teile ka mõned vahvad pildid, sest nii tore on ju oma silmaga näha, milline see andekas Marko meil on!
Lõpetuseks jagame teiega üht kaunist luuletust.
Talvine õhtu
Üle hämara, varjudest tume,
õrna ja sinava lume
heidab veerev, kustuv päike
punava läike.
Üle ääreta, lumise välja,
nii tühja ja palja,
viib üksik tee
üle jõe,
kus pruunikad pajud
on unesse vajund.
Mööda lõpmata teed
lähevad reed
kuu kahvatul kumal,
eha punal,
kaugele…
Villem Grünthal-Ridala
Olge terved ja ikka tegusad!
Marko loo pani kirja Põltsamaa Kingu Kodu tegevusjuhendaja Kätlin Meltsas.
KUULA:
