Riia – Läti rahva pealinn
Viljandi Männimäe kodus on sõna Riia igapäevaselt kasutusel. Meie kodu on Viljandi linnas Riia maanteel. Riia linnast pole keegi kuulnud ega Riia linna pole keegi näinud. Otsustasime Riiat veidi uurida.
Hommikul kell seitse, kui kõigil kõhud pudrust punnis ja viimased kohvirõngad suult ära pühitud, asusime Riia poole teele.
Ilm oli ilus ja teekond kulges vahelduva uduloori ja päikesega mõnusas rütmis.
Mootori muuseum
Riiga jõudes sadas vaikselt vihma. Meie esimene peatus oli Mootori muuseum. Kolmel korrusel Baltimaade suurim kollektsioon uunikume. Tõeliselt ja vapustavalt ilusad autod, säravad detailid. „Tahaks kohe endale sellist rohelist autot,“ õhkas Aleksei ühe Stanley juures, „Nagu tõld!“ kiitis ka Leena Aleksei valikut. Leena ise valis BMW, mida ta suu ammuli uudistas. Oli ka nostalgiat, üks väike Trabant võlus Marko südame. Ja siis leidsime bussi! Kohe tuli kõigile meelde kollane buss, millega sai vanasti sõita ja ka nüüd suvel Olustveres sai sama bussiga üks väike tiir tehtud. Fotosessioon lõpetas Mootorimuuseumi ülevaatuse.
(Infoks: Mootori muuseumi pilet on puudekaardi omanikele soodsam. Ratastooliga on väga hea juurdepääs.)
Riia loomaaed
Riia loomaaed võttis meid vastu õrna vihmaga. Sügis loomaaias on vaikne, rahvast vähe, kohvikud ning müügiputkad kõik kinni.
Esimesena tervitasid meid flamingod. „Minu lemmik, minu lemmik,“ sädistas Mirje. Kaelkirjakud leidsime ka üles, Leena arvates ei mahu kaelkirjak meie koju. Ilmselgelt õnneks, sest Leena armastab väga loomi ja täna armastab ta kõige rohkem kaelkirjakuid.
Paavianid meenutasid pokusid ja tegid vahvaid nägusid. Kuninglik tiiger jalutas oma aedikus, surikaadid uudistasid meid klaasi tagant. Kõrgete jalgadega punane lakkhunt meenutas rebast ja lõhnas ka nagu rebane, teadis keegi targem külastaja rääkida. Ja siis avastasime konnad! Neid oli nii palju ja nii värvilisi… Üks konn laulis, see kõlas küll veidi sirtsu sirina moodi. Putukaid oli ka! Suured prussakad ja oksaraagu meenutavad sirtsud. Karvase ämbliku kõrval seistes tundis Evelin ennast veidi kõhedalt. Peep oma uue fotokaga pildistas kõik üles, madudest hoidis siiski veidi kaugemale.
Mirje kirjutab oma muljed: „Kõige rohkem meeldis käia loomaaias, koledad elukad ja milliseid putukad näha oli! Palju loomi oli seal. Pärast läksime kohvikusse sööma. Tore oli käia ekskursioonil Lätis, saime käia vana mootoriauto muuseumis ja loomaaias ning šokolaadimuuseumis.“
Šokolaadimuuseum
Laima šokolaadimuuseumi võtsime plaani varuvariandina ja külastust eelnevalt ei registreerinud. Kartsime, et muuseum pannakse enne kinni kui meie kohale jõuame. Kahjuks ei saanud me seetõttu kohapeal endale šokolaadi teha, aga šokolaadi vulkaanist saime kõike maitsta ja kohapeal kommi süüa ja filmi vaadata. Imeliselt hea šokolaadi lõhn levis muuseumis!
Muuseumi poes täiendasime kõik oma šokolaadivarusid.
Bussis ootas meid paks ja mahlane õunakook ning Circle K latte kohv.
Selline vahva päev lõppes õhtul poole kümne ajal, kui buss meid jälle Riia maanteele tõi, ikka Viljandi!
Reisisellide muljeid kirjeldas Viljandi Männimäe kodu tegevusjuhendaja Tiina Jams
KUULA:
