Valga Jaama kodu reis Kihnu
Eelmisel aastal avaldasid elanikud soovi minna Kihnu reisile. Lubasime, et võtame selle reisi ette, ja sel aastal otsustasime, et nüüd teeme selle teoks.
25. augustil võtsimegi ette Kihnu reisi üheskoos 11 elaniku ja viie töötajaga. Kihnu reis tekitas niivõrd palju elevust, et kell 4.30 ärkamine ei valmistanud kellelegi probleeme. Startisime Valgast juba kell 5.30 hommikul, sest praam väljus Munalaiu sadamast kell 8.30. Varajane äratus tasus ennast ära, sest juba ainuüksi praamisõit ise oli omaette elamus. Praami nimi oli „Kihnu Virve“, mis sobis väga hästi kogu päeva meeleoluga.
Kihnu jõudes ootas meid ees Sepa talu peremees koos talu kastiautoga. Kastiautoga mööda Kihnu saart sõitmine oli samuti midagi erakordset – midagi sellist, mida iga päev ette ei tule. Esimese asjana jõudsime Sepa tallu, kus perenaine oli meile küpsetanud värskeid lihapirukaid, mida nautisime koos hommikuse kohviga. Sõime kõhud täis, tujud olid head ja suundusime kõrvaltalusse, kus sai vaadata kannu- ja mütsinäitust.
Seejärel algas meie Kihnu ringreis. Esimeseks peatuseks oli Kihnu tuletorn, kus Sepa talu perenaine rääkis meile Kihnu ajaloost. Sealt saime kaasa osta ka esimesed suveniirid ja teha ühispilte. Edasi sõitsime Kihnu muuseumisse, kus tutvusime lähemalt saare ajaloo, kommete ja traditsioonidega ning nägime ka Kihnu Virve vahakuju. Giid näitas meile lisaks umbkaudu kätte ka koha, kus Virve elas, mis tegi loo veelgi elavamaks.
Sõitsime veel saarel ringi ja nägime ära ka kohalikud Šoti mägiveised. Pärast ringreisi suundusime tagasi Sepa tallu, kus meid ootas perenaise valmistatud kosutav lõunasöök: kohalik kala, kartul, kaste ja lõpetuseks imemaitsev vahukooretort. Paremat lõunat oleks olnud raske välja mõelda. Marko ütles veel hiljem, et nüüd hakkame iga päev Kihnus söömas käima.
Pärast söömist suundusime tagasi sadamasse, käisime läbi kohalikult turult, ostsime viimased suveniirid ja oligi aeg taas praamile minna. Tagasisõit praamiga oli taaskord midagi teistsugust, sest meri lainetas ja praam kõikus. See tekitas elanikes jälle omamoodi emotsioone, sest nii mõnegi jaoks oli sellise asja kogemine esmakordne.
Päev oli pikk ja väsitav, kuid kõik pidasid vapralt ja rõõmsalt vastu. Ja mis kõige olulisem – elanikele antud lubadus sai täidetud. Me viisime nad Kihnu!
Loo pani kirja Valga Jaama kodu tegevusjuhendaja Katrin Lender
KUULA:
