Võisiku Kodu suvelaager Vaiblas
12.-13. augustil käesoleval aastal käisime Võrtsjärve ääres laagris (teine nimi Vaibla). Mina olin seal teist korda. Meid oli 12 klienti ja 5 juhendajat, mõned olid tulnud oma autoga; meil oli suur invabuss, peale ronimine ei olnud väga raske. Turvavööga mind aidati, sain kogu sõidu aja teiste abi, kepiga on raske astmetest üles ronida, aga saime hakkama. “Sõbra õlg”.
Meid jagati kaheks grupiks ja meil oli ka päevakava. Ühtedel sportlikud mängud ja teistel käeline tegevus. Kõik oli väga kena, toitlustamine tubli, kõht sai korralikult täis.
Saun? Õhtuks oli ette nähtud saun, saun oli esimesel korrusel (teist korrust sel majal polnudki) söögitoa kõrval. Selgus, et saun oli ainult külmunutele (mõned olid tulnud T-särgis, mina olin soojalt riides). Õhtupoolikul sportisime meiegi ja veel käisime ümbruskonnas jalutuskäigul, Võrtsjärve muulil ka, oli ilus tuulevaikne ilm ja järvel ristlained, need olid nagu näkineiu soomustes kõht. Võrtsjärv oli vähenenud, teiselt poolt paistis mets, oli väike liivarand külalistele ja hallikassinine järvepeegel. Muuli tipus oli kividest laotud serv, kus sai istuda ning laternaga viltune sammas (vist monument, mitte tuletorn). Me vaatasime kaua ringi. Pärast järve äärest tulekut kiikusid meist osad külakiigel ja siis tuli õhtusöök.
Seal oli mitmeid kenasid puhkemaju, meie olime sellessamas, milles puhkasime enne ka. Öörahu oli plaani järgi 22.00-07.00, mina ärkasin 6.50, siis oli hommikuvõimlemine ja hommikusöök. Meie asjad tõsteti eeskotta ja trepile, juhendajad koristasid kõik ise ära.
Laagris osalisi oli 3. ja 4.osakonnast, juhendajaid mahtus bussi 2, teised olid oma autodega. Mul ei ole nimed eriti meeles, juhendajad olid mõlemad Kajad, Galina, Katrin, Helle, Annely. Veidi oli paista ka Merikest.
Sõit oli väga elamuslik, tõstsin prille üles tagasisõidul ja loodus oli väga kaunis!
Seda sõitu võiks veel korrata !
Anu Krall, Võisiku Kodu
KUULA:
