Alustame Vao varjupaigataotlejate Keskuse renoveerimist ja Vägeva Keskuse rajamist
Siseministeerium rahuldas meie taotluse toetada Vao Keskuse renoveerimist ja Vägevale uue varjupaigataotlejate majutuskeskuse rajamise esimest etappi kokku 350 000 euroga. Toetatavateks tegevusteks on ruumide renoveerimise ja sisustamise, tehnosüsteemide rekonstrueerimise, väliskeskkonna korrastamise ning majutuskeskuste valvekulud. Toetusest 75% kaetakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) ning vaid neljandik Eesti riigi eelarvest.
AMIF-i projektiga plaanime renoveerida Vao Keskus kasutuses olevad amortiseerunud korterid, kus on majutuskohti kokku 28-le varjupaigataotlejale. Vao Keskust ei ole kavas laiendada vaid seni remontimata ruumid korda teha. Viie korteri ja abiruumide renoveerimine on muutnud möödapääsmatuks. Praegused tingimused ei vasta elementaarsetelegi eluruumidele esitatud nõuetele.
Vao Keskusesse jääb peale renoveerimistöid 70 majutuskohta.
AMIF-i projektiga oleme alustamas ka Vägeva Keskuse rajamist. Keskuse loomise esimeses etapis renoveeritakse neli Vägeva Kodu klientidest tühjaks jäänud korterit ja hoone küttesüsteem. Renoveeritavatesse ruumidesse luuakse varjupaigataotlejatele 14 majutuskohta. Siin on kavas tulevikus hakata majutama ennekõike lastega peresid. Vägeval elavad erivajadustega inimesed oma kodust remondi ja varjupaigataotlejate saabumise tõttu lahkuma ei pea. Küll aga on neid lähiaastatel ootamas uued ja paremad elamistingimused
Erihooldekodude reorganiseerimise käigus, mida 85% ulatuses rahastatakse Euroopa Regionaalarengufondist (ERF), on riigi eesmärk reorganiseerida vähemalt 1200 erihoolekande kliendikohta ning luua juurde 200 uut teenusekohta. Kuigi selles suures ja ülimalt vajalikus protsessis oleme ka meie kaasa löömas, loome Vägeva senistele klientidele uued, mõnusad ja vajadustele vastavad kodud siiski omavahenditest.
Lõpetuseks ka üks täpsustus. Sageli ajavad inimesed omavahel segi varjupaigataotlejad ja (kvoodi)pagulased. Vao Keskus elavad varjupaigataotlejad on inimesed, kes on legaalselt riiki sisenenud ja palunud Eesti riigilt varjupaika ehk rahvusvahelist kaitset. Keskuses elavad nad seni, kuni nende taotlus kas rahuldatakse või mitte. Esimesel juhul saavad nad pagulase staatuse ja ajutise elamisloa. Teisel juhul saadetakse nad kodumaale tagasi. Ka Vägeva Keskuses hakatakse majutama varjupaigataotlejaid, mitte pagulasi.
(Kvoodi)pagulased on isikud, kes on juba mõnes teises riigis rahvusvahelise kaitse saanud ja kes Euroopa Liidu liikmesriikide ühise kokkuleppe alusel ümberpaigutatakse (peamiselt Kreeka ja Itaalia pagulaslaagritest). Eesti võtab aastatel 2016-2017 vastu kuni 550 ümberpaigutatavat pagulast. Täna ei ole veel ükski selline pagulane Eestisse jõudnud.