Erihooldekodust koju
Neid, kes sellesse alguses uskusid, oli vähe. Aga nüüdseks on see normaalsus! 1600 psüühilise erivajadusega inimest elab nii, nagu inimesed elama peavad – kodus.
Selleks kulus 16 aastat ja 71 mln eurot, aga… nüüd on see tehtud!
See teekond on olnud väga pikk ja üpris käänuline. Keeruline ja väsitav, aga samas huvitav ja vajalik. Ühest küljest vajalik psüühilise erivajadusega inimestele, kelle elutingimused on paranenud ja kellel nüüd on võimalik tuge saada kodukohast lahkumata. Kuid samavõrra vajalik on see olnud kogu ühiskonnale, kelle hoiakuid oleme piire nihutades muutnud.
Mõisatest peremajadesse
Lõputuna tundunud reorganiseerimine jagunes kaheks. Esmalt ehitasime peremaju, et meie kliendid saaksid kolida vanadest mõisatest normaalsetesse tingimustesse. Esimesed kaks maja valmisid 2012. aasta alguses Karulas ja viimased viis 2013. aasta suvel Vääna-Vitis. Kahe aasta jooksul ehitasime 55 peremaja, kus elab kokku 590 psüühilise erivajadusega inimest.
Kogukonna keskele
Teise etapiga startisime 2015. aastal. Kui perekülasid rajasime pigem asulate servadesse, siis seekord võtsime sihiks luua erivajadusega inimestele elukohad kogukonna keskele – sinna, kus elavad teised inimesed. See oli ja on oluline, sest vaid nii saavad meie elanikud elada samaväärset elu teistega, tarbida teenuseid ja saada osa kõigest sellest, mida maailmal pakkuda on – kohvikus käimisest õppimise ja töötamiseni.
2015. aasta sügisel valmis esimene korteritesse rajatud kogukonnas elamise üksus Tallinnas Lasnamäel. Midagi sellist ei olnud varem Eestis tehtud, sest juurdunud oli veendumus, et psüühilise erivajadusega ei saa tavalises kortermajas elada. Meie uskusime, et saab. Vaatasime otsa igale kliendile ja hindasime tema tegelikku abivajadust/võimekust ja valmisolekut saada hakkama või vähemalt proovida väiksema toega hakkama saada. See oli õige otsus, sest 346 inimest, kes seni olid ööpäevaringsel teenusel, on nüüd kogukonnas elamise teenusel. Nad elavad 80 tavalises korteris, neljas väikeses kortermajas ja kuues eramus ning saavad suurepäraselt hakkama.
Ööpäevaringse toega kortermajade väljakutse
Esimesed ööpäevaringse toega kortermajad valmisid 2018. aastal Tallinnas. (Nii uskumatu kui see ka pole, aga need olid esimesed sellised teenusekohad pealinnas!) Tänaseks on meie ÖH-korterelamud 15 erinevas linnas, sh ka Tallinna ning Sillamäe kohtumäärusega teenuse majad. Nende teenuseüksuste rajamine oli paras väljakutse, sest kuigi omavalitsused üldiselt toetasid meie plaani, siis kogukondasid, kes meid avasüli vastu võtsid oli vähe. Täpsemalt… mitte ühtegi. Põhjuseks hirm, teadmatus, eelarvamused ning isikliku kogemuse puudumine. Me käisime läbi tulest ja veest, otsisime ja leidsime kompromisse, selgitasime ja veensime, seisime oma väärtuste, erivajadusega inimeste ja nende õiguste eest, sest vähemaga lihtsalt ei saanud leppida.
See oli seda väärt, sest meie 24 mõnusalt koduses kortermajas ja ühes eramus elab tegusat elu kokku 546 ööpäevaringsel teenust saavat inimest. Nad on oma koduga ning elumuutusega rahul ja mis peamine – naabrid on meid võtnud omaks.
Reorganiseerimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist, riigieelarvest ja AS-i Hoolekandeteenused omavahenditest, aga see sai teoks tänu meie tööperele. Igaüks, kes töötab või on töötanud AS-is Hoolekandeteenused on andnud oma panuse selleks, et tuua 1600 erivajadusega inimesed kogukonda, kus neil on võimalus elada tegusat elu. See suur eesmärk on saavutatud ja nüüd on aeg keskenduda juba järgmisele – kliendist kodanikuks!
.
Vaata videoid, kuidas tunnevad meie elanikud end väikestes hubastes kogukonnas asuvates kodudes elades.