Fotod ja video: autistide maja lõpetas erihoolekande reorganiseerimise

27. juuli 2023

Täna, 27. juulil avati Pärnus ööpäevaringse toega maja kuuele autismidiagnoosiga inimesele. Maja avamisega saavad kogukonda kolida viimased psüühilise erivajadusega inimesed, kes elasid vana tüüpi erihooldekodus. Esmaspäeval suletakse ettevõtte viimane suur erihooldekodu, Võisiku Kodu.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa sõnul võtab see maja kokku teekonna, mida Hoolekandeteenused koos tööpere, elanike ja nende lähedastega on üle 15 aasta sammunud. „Mõtlen meie tee algusele ja kogukondade arengule selle aja jooksul. Kümmekond aastat tagasi soovisime Pärnusse psüühilise erivajadusega inimestele kodu rajada ja kogukonna vaenulikkus meie elanike suhtes oli ehmatav. Nüüdseks on meil siin mitu kodu, kus erivajadusega inimesed elavad tegusat elu. Mul on suur rõõm, et Pärnu on muutunud kõikide inimeste suhtes avatuks ja sallivaks. Loodan, et siinsed elanikud saavad samuti tunde osaliseks, et nad on võrdsed inimesed teiste seas.“

Kinnisvaradirektor Karl Mänd on uute majade rajamise juures olnud 13 aastat ning mäletab olusid, kus erivajadusega inimesed kunagi elasid. „Pärnu maja peegeldab seda, mille poole oleme 16 aasta jooksul samm-sammult liikunud – väike hubane kodu kogukonnas. Kui alustasime, oli meil 17 suurt erihooldekodu, kus inimesed elasid ühiselamu laadsetes tingimustes, ühes toas oli kuni kaheksa inimest, söödi sööklas ning tehti tegevusi, mida kohapeal oli võimalik teha. Nüüd saab enam kui 1500 inimest elada nii, nagu iga inimene elama peaks – oma kodus, kus on privaatne magamistuba, elutuba ja köök perekonnale ning kõik võimalused, mida kogukond pakub. Nad on kodanikud.“

Lääne piirkonnajuht Elin Kokla sõnul on tal suur ootusärevus, sest esmaspäevast hakkavad sisse kolima kuus autismidiagnoosiga elanikku, kellele see kodu on loodud. „See on meie ettevõtte kõige väiksem ööpäevaringse toega kodu, kuna meie tulevased elanikud vajavad äärmuslikult kahjustava käitumise tõttu pidevat abi ja juhendamist. Elanike toetamiseks oleme 13 tegevusjuhendajaga põhjalikult valmistunud juba poolteist kuud. Saame siin pakkuda elanikele sellist elu, nagu ise elame – ärkame, läheme tööle, tuleme pere keskele tagasi ning seda kõike kogukonna keskel. Sarnane maja Tapal on töötanud aasta ja meil on vedanud, kuna Tapa maja on meie suurem vend, kellelt kogemusi saada ja õppida.“

Elumaja hoovi ehitati väike töömaja, kuna autismiga inimestele on oluline asukoha ja tegevuse seos. „Meile on tavaline, et diivanil saab süüa, teha arvutitööd või vaadata telekat. Autismiga inimestele selguse loomiseks võiks iga tegevuse jaoks olla oma koht, näiteks töötegevusi seostatakse töömajaga. Eraldi asuvas töömajas käimine annab võimaluse luua neile võimalikult kodusarnane, täiskasvanule tavaline päevarütm,“ selgitas Kokla.

„Ka õueala kujundamisel oleme mõelnud meie inimeste vajadustele ja eripäradele. Plaanime lisaks aiamööblile ja liivakasti osta kiigud ning batuudi, et elanikud saaksid värskes õhus tegutseda. Unistame ka püstkojast, kus vaikselt ja individuaalselt toimetada. Köögiviljadele ja maitsetaimedele tulevad peenrad ja kasvuhoone,“ selgitas Kokla.

Pärnu maja lõpetab 16 aastat väldanud erihoolekande reorganiseerimise. Euroopa Regionaalfondi toel suleti alates 2010. aastast 17 suurt vana tüüpi hoolekandeasutust ning ehitati kogukondadesse 60 peremaja, 28 kortermaja ja 7 eramut, lisaks osteti 79 korterit. Uue kodu kogukonnas sai üle 1500 psüühilise erivajadusega inimese.