Kehra Kodu elanikud kasutavad Kehra muuseumi uute teadmiste saamiseks
Kehra Kodu elanikel on sellel aastal eriti vedanud – aasta algul avati Kehra raudteejaama hoones Kehra Muuseum. Mis tähendab, et nüüd on võimalus, nii palju kui aga tahtmist on, huvitavate väljapanekutega tutvuda!
Juba suve lõpul käidi uudstamas näitust “Meeste mänguasjad – puutöö”, kus oli eksponeeritud ligi 400 ajaloolist puutööriista. Meie meestel oli uurimist, mõistatamist ja ka äratundmist küllaga – leiti mitmeid tuttavaid tööriistu: höövleid, peitleid, saage ja käsipuure. Kõige suurem huviline oli Jevgeni, kes on aastaid ise tegelenud puidust masinate meisterdamisega.
Nüüd külastati muuseumi uuesti, et tutvuda väljapanekuga “Kehra Tselluloosi- ja Paberivabrik 80”.
Sellest käigust jagab muljeid tegevusjuhendaja Inge. “Vaatasime muuseumis 1938. aasta filmi paberivabriku ehitamisest ja avamisest ning samuti filmi tänapäevast. Välja oli pandud toodangunäidised läbi aegade. Jällegi leidsime meile tuttavaid esemeid ja materjale! Omalt poolt saime muuseumitöötajatele teada anda, et vabriku lähedal mõni aasta tagasi renoveeritud park/haljasala sai suuresti meie kodu elanike kaasabil uue väljanägemise.
Kehra muuseumi püsiekspositsioon on Vabadussõja murdelahingutest. Selle saaliga oleme nüüd juba kaks korda tutvunud ja hea meel on tõdeda, et esmakülastusest on üht-teist hästi meelde jäänud. Ootame juba muuseumilt uusi väljapanekuid, et külastada näitust ja samas majas asuvat kohvikut.”
Mis muljeid muuseumist kaasa tõime?
Toivo: Mulle meeldis, et ma küsisin ikka küsimusi ka. Kõige rohkem meeldisid vanad filmid, kust sain teada, kuidas puidust paberit tehakse. Et üldse puitu keedetakse!? Tegelikult oli kõik huvitav. Ma panin vanasti oma kooliraamatutele sellist jõupaberit ümber nagu näitusel oli.
Evi: Vanaaegses filmis nägin president Konstantin Pätsi. Olid ka tuttavad asjad näitusel: salvrätikomplektid Eesti lipu ja Läti lipu värvides, paberikotid poes käimiseks, tuttav kiri peal – Grossi pood. Ei teadnud, et need on Kehra vabrikus tehtud.
Ülo: Mulle meeldis lahingu kaart ja üldse need sõjaasjad, vanad telefonid, riided.
Verner: Näitusel oli rongivagun ehitatud ja siis liivakotid olid pandud vaguniseinte vahele, et püssikuulid läbi ei tuleks. Oli uhke kuju, kellel olid vanaaja riided seljas. Oli ka vana telefon, sellist mäletan, kui väike olin.