Kernu Hooldekodus oli viimane tööpäev
Kernu tööperel oli täna viimane tööpäev. Kui viimased Kernu Hooldekodu kliendid kolisid Vääna-Vitile uutesse peremajadesse septembri alguseks, siis täna lõpetasid kodu sulgemisega seotud askeldused ka kodu töötajad.
Ajalooline Kernu mõis oli pikki aastaid kasutusel erivajadusega inimestele hoolekandeteenuse osutamise kohana – kuni 2007. aasta oktoobrini oli teenuse osutajaks Harju maavalitsus ning seejärel meie ettevõte. Kaks aastat tagasi tähistati kodu väärikat 65. tegutsemisjuubelit. See paik oli paljudele kodu elanikele ja töötajatele südamelähedane ning olnud mitmetele klientidele koduks juba aastakümneid.
Üks tore sündmus, millega Kernu ka edaspidi alati meelde tuleb, on Kernu laulupidu. Mõte hakata korraldama erivajadusega inimestele Eestis ainulaadset laulupidu sündis just Kernus ning Kernu jõudis seda vahvat pidu võõrustada tervelt viis korda, enne kui teatepulga järgmisteks pidudeks üle andis.
2009. a märtsis otsustas Vabariigi Valitsus reorganiseerida viis amortiseerunud peamiselt mõisahoonetes tegutsenud AS-le Hoolekandeteenused kuuluvat hooldekodu, sh Kernu Hooldekodu ning lõpetada nendes teenuse osutamine. Seda seoses vajadusega tagada seal elavatele erihoolekande teenuse vajajatele tänapäevane ja erivajadusega inimeste vajadusi arvestav ning kogukonnale lähemal asuv elukeskkond.
Amortiseerunud ja kaasaegse teenuse osutamiseks ebasobivates hoonetes elanud erivajadusega inimestele ehitatati selle tarvis üle Eesti 11 asukohta 55 kaasaegset peremaja.
Nagu esimene tagasiside on näidanud, on elanikud kõikjal oma uutes majades rahul ning hindavad nii uute peremajade privaatsust, kaasaegseid olmetingimusi kui toredaid töötajaid.
Väärika ajalooga Kernu mõisal on olnud vaesemaid ja paremaid aegu, aga elu mõisahoones on ikka jätkunud. Nii läheb Kernu mõis taas vastu oma uuele eluetapile. Meil on heameel, et meil õnnestus leida tühjaksjäänud hoonetele uus omanik, kes plaanib hoone restaureerida ja avada selle avalikuks kasutamiseks. Mõis läheb uutele omanikele üle septembri lõpus, et anda ruumi ja võimalust mõisa säilitamiseks ka tulevastele põlvedele.