Internet Explorer ei ole toetatud

Hoolekandeteenused.ee veebilehte on võimalik kasutada Google Chrome, Mozilla Firefox, Microsoft Edge või mõne muu moodsa veebilehitsejaga.

Lae alla Chrome Lae alla Firefox

Loome psüühilise erivajadusega inimestele võimalused tegusaks eluks kogukonnas

Anname Sulle turvalise elukeskkonna, toetava võrgustiku ja tegevustega sisustatud päevad, et saaksid olla rõõmus, õppida ja töötada, tunda ennast vajalikuna ning viia ellu oma unistusi.

Kristel Jaago – “Rahu, ainult rahu! Ma saan ju hakkama!”

Kristel Jaago – “Rahu, ainult rahu! Ma saan ju hakkama!”

Viljandis Paalalinnas, eramute ja kortermajade piiril elavad kahes kaasaegses, kena aiaga majas inimesed, kelle pere on keskmisest suurem: kummaski kümme inimest. Nad on elanud seal oma tavapärast paalalinlase elu juba viimased viis aastat. Nad käivad tööl, poes ja arsti juures, juuksuris ja peol. Nad saavad hakkama, on rahul ja õnnelikud.

Küsite, miks ma sellest räägin, mis selles nii erilist on? Tegelikult polegi. Või vähemalt ei tohiks olla. Kas psüühiline erivajadus teeb need inimesed kuidagi erilist tähelepanu vajavateks linnakodanikeks? Tegelikult mitte.

Väikese peremajade üksuse rajas AS Hoolekandeteenused Viljandi linna, et pakkuda kohalikele inimestele kodulähedast ja inimsõbralikku alternatiivi iganenud massiiv-hooldekoduteenusele „kaugetes külades“. Esimesed elanikud kolisid Viljandi Näituse tänava majadesse 2012. aastal. Suur osa Näituse elanikest on pärit Viljandimaalt.

Keset linna asetsevate peremajadega harjusid suurte hooldekodude endised elanikud kiiresti ära. Kompaktne linnakeskkond pakub võimalusi väljaspool kodu erinevate teenuste kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks, olgu selleks spordihoones võimlemas käimine või Pärimusmuusika Aidas üritustest osavõtmine. Oma majas ja aias tuleb iga päev toimetada, et kodu korras püsiks ja hommikusöök laual oleks. Ööpäevaringselt on elanikele toeks koolitatud ja kogemustega tegevusjuhendajad. Iga elanik panustab oma kodu igapäevatoimingutesse niivõrd kui suudab. Oleme püüdnud järgida põhimõtet, et teha võimalikult vähe elanike eest ära – sest kuidas muidu tekiks uued oskused ja harjumused.

Enamus meie maja elanikest käib esmaspäevast reedeni hommikupoolikuti tööl. Esialgu tööoskusi õppides ja harjutades, seejärel juba jõukohasel tööl, näiteks puhastusteeninduses, abitöödel, tekstiilitööstuse jääkmaterjali sorteerimisel. Lisaks otsestele uuetele tööoskustele on inimesed omandanud tööelu juurde kuuluva rutiini, õppinud kellaaegadest kinnipidamist, püsivust ja küllap muudki. Tähtsaim aga on tunne ja teadmine, et „mina käin ka nüüd tööl!“ – see teadmine lisab eneseväärikust moel, mida ehk ei oska hinnata see, kel kakskümmend aastat staaži kukil ja tunneb end parasjagu tööelus veidi tüdinuna.

Naabruskonnaga on meie inimestel suhted head. Tihedat suhtlemist ei ole, tüli ka mitte. Leidub häid inimesi, kes on meid ise üles leidnud ning toovad sügiseti õunu ja muid aiasaadusi. Meie omalt poolt pakume linlastele kohta, kus panustada vabatahtlikuna, teha läbi oma koolipraktika või sooritada kaitseväe asendusteenistus.

Positiivne kogemus kogukonna keskele rajatud peremajadega andis kindlust veelgi edasi minna ja rajada paremini toimetulevatele inimestele väikesed perekodud korteritesse. Äsja, märtsis-aprillis, kolisidki Männimäe linnaosa korteritesse kümme erivajadusega inimest, nende seas ka mõned elanikud Näituse tänavalt. Nad kõik on selleks tubli tööd teinud. Koos tugiisikutega harjutati söögivalmistamist, linnaliinibussiga sõitmist, telefoniga helistamist, pangakaardiga maksmist ja muid väga tavalisi asju, mis siiski piiritletud päevakavaga ja kaitstud keskkonnas lihtsalt varem ei olnud vajalikud.

Juba on leheveergudele jõudnud naabrite mure, kas need inimesed ikka saavad korterieluga hakkama? Esimene kuu uues elukohas on tänaseks selja taga. See on näidanud, et saadakse hakkama ja kenasti. Päevasel ajal on nõu ja jõuga abiks tugiisik, öösiti saab talle helistada, kui peaks tekkima mure, mille osas lahendust küsida.

Korterisse kolinud inimesed ise ütlevad, et tunnevad end väga õnnelikena. Uusi kogemusi ja õppimist toob iga päev: näiteks kuidas linnaliikluses ohutult rattaga sõita või õiges kohas tänavat ületada. Või ka seda, kuidas suhelda poes ja tänaval võõraste inimestega, kus rääkida vaiksemalt ning kuidas saada aru, kas ahjupraad on juba küps. Nad on väga rahul, et saavad ise olla tegusad ja toimetulevad.

Männimäele hiljuti iseseisvama elu peale kolinud Marko kostabki „Rahu, ainult rahu! Ma saan ju hakkama, mul lihtsalt läheb veidi kauem aega!“

Kristel Jaago
AS Hoolekandeteenused Viljandi Näituse Kodu, Karula Kodu ja Männimäe üksuse juht


Tagasi

    Kirjuta meile, me soovime sind aidata!

    Sinu sõnum on saadetud!