Kuidas head mõtted aitavad hoida vaimset tervist?
Oled Sa varem mõelnud, kuidas mõttemaailm saab mõjutada vaimset tervist?
Usun, et meil kõigil tuleb meelde üks üdini positiivne inimene, kellel on alati öelda midagi head, kes kunagi ei löö käega ning kes julgustab ja motiveerib ka alati teisi. Ja samal ajal on meil võrdluseks tuua kindlasti ka keegi, kellele võib nii palju positiivsust süstida, kui vähegi jõuad, aga temal on ikka vaid hallid muremõtted peas ning tema elumõte tundubki olevat muretsemine?
Sellest on palju räägitud, et mõtlemist muutes saab muuta elu – pidevalt negatiivset otsides võib lõpuks jõuda depressiooni või ärevushäirete diagnoosini ja otsides positiivset võib ka väga rasketest aegadest üle saada.
Kuidas mõtlemist muuta?
Kas saame lihtsalt ühel hetkel otsustada, et nüüd hakkan ainult positiivselt mõtlema? Pidevalt ei tule ju meeldegi oma mõtlemist jälgida.
Mõtete muutmine tähendab olemasolevate mõtete väljavahetamist uute vastu. See käib täpselt sel hetkel, mil me märkame, et mõtleme ebasoodsaid mõtteid. Näiteks, kui märkame halba mõtet, siis ütleme talle „Stopp, ma hetkel ei mõtle seda mõtet. Mõtlen hoopis millegi hea peale“.
Kuna meie oskus mõtteid märgata ja neid muuta on õpitav, siis mõtete muutmine toimub vastavalt sellele, kui palju oleme jõudnud harjutada. Selleks tuleb kõigepealt oma mõtteid märgata, siis vabaks lasta ja uued mõtted omaks võtta.
Mõned näpunäited:
- Loe raamatuid, mis selgitavad mõtte-tunde-tegevuse vahelisi seoseid. Luues endasse usku, et ma saan mõtteid muuta, hakkab vähehaaval tekkima ka oskus mõtteid märgata.
- Märgi üles, mida Sa tunned ja mõtiskle, millised sündmused Sinus neid tundeid tekitasid.
- Harjuta lahti laskmist – mina ei ole minu mõtted, mõtted lihtsalt on ja neid on võimalik valida. Kuuldes enda sisekõne, millest soovid loobuda ütle endale “see on lihtsalt mõte”.
- Kui tunned, et oled omadega sassis ning teed iseendale oma mõtetega rohkem kahju kui head, siis ära karda abi küsida! Täiskasvanu vastutus on abi küsida!
- Kui Sa juba varem pole endale eesmärke seadnud, siis nüüd on viimane aeg seda teha. Just eesmärgid näitavad meile selgelt, milliseid mõtteid meil muuta on vaja ja kus meil tuleb iseendaga tööd teha. Lisaks realiseeruvad tõenäolisemalt ka eesmärgid – minu puhul toimib väga hästi eesmärkide üles kirjutamine paberile ja neile tähtaegade määramine.
- Jälgi väiksed lapsi või meie kliente – millest nad rõõmu tunnevad, kuidas nad seda väljendavad, kui väikesed asjad nende jaoks loevad – tegutse koos nendega ning tunne rõõmu väikesest asjadest!
- Naerata! Naerata rohkem! Esiteks parandab naer vereringet. Suurenenud verevarustus tähendab rohkem hapnikku ja see aitab organismis ka toitaineid paremini kohale viia. Teine pool aga on naeratamisel veel – kui Sa naeratad, kipuvad inimesed Sulle vastu naeratama. Naeratus teeb seega kõigil meele heaks. Hakka tänasest rohkem naeratama ja vaata, mis Sinu elus muutuma hakkab!
- Sisenda endale: “Suudan kõike, mida vaid tahan”, “Täna söön hästi ja lähen trenni”, “Olen rõõmus, et olen see, kes olen”.
Mida teadlikumaks me iseendast saame, seda loomulikum on märgata igas olukorras, mida me mõtleme ja tunneme ning kuidas me käitume.
Rõõmsat mõttemaailma!
Kelly Kald, töökeskkonna juht
Allikas: Eesti Tervisekonverents 2019: Et töö ei tapaks tegijat! Loeng „Kuidas muuta mõttemaailma, mis teeb haigeks?“, Katrin Roosileht
Tunnusfoto: Bruce Mars